Artiklid

29.09.2011

Kapo saab korruptsiooni uurimiseks võimu juurde

Valitsus laiendas täna kaitsepolitsei õigust uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust. Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste...
25.08.2011

ÄP: Presidendivalimiste suund on pöördumas avatuks

Äripäev kirjutab juhtkirjas presidendivalimistest - Eesti Panga, mitte riigipea. Eesti Panga juht on üks võrdväärne liige Euroopa Keskpanga laua taga, mis ei pruugi olla küll otsustav, kuid siiski oluline kogu Euroopa rahandustuleviku määramisel...
01.08.2011

ÄP: Ametnike majandushuvide kontroll vajab tõhustamist

Äripäev kirjutab juhtkirjas, et tänase kaaneloo näitel said taaskord kinnitust praeguse majanduslike huvide deklareerimise süsteemi kitsaskohad ning aastaid planeeritud ja menetletavad muudatused vajavad kiiremat sisseviimist. Tänasest Äripäeva...
26.07.2011

Korruptsioon: kas kasvaja või ravitav haigus?

Statistika näitab, et tänase päeva seisuga on kõigist Eesti kohalike omavalitsuste kõrgema taseme ametnikest korruptsiooniga seotud uurimise all kõige rohkem ametnikke Kirde-Eestis, kirjutab Sillamäe linnavolikogu õiguskomisjoni esimees Dmitri Lett...
13.04.2011

Kapo: korruptsiooni enim riigihangetel

Suuremahulised ja tihti ülimalt spetsiifilised riigihanked, millega sageli on seotud ka Euroopa Liidu toetusraha, on kapo arvates ühtlasi ka suurima korruptsiooniriskiga. Korruptsioonikuriteod ise on seejuures muutunud varjatumaks. Üheks levinumaks...
04.10.2010

Kohus lükkas kalafarmi pistiseasja arutelu edasi

Harju maakohus lükkas edasi täna algama pidanud süüasja arutelu, kus Pärnumaale Audrusse kalafarmi rajada lubanud Eestis tegutsevat taanlasest ärimeest Thorben Nielsenit süüdistatakse pistise andmises ja endist põllumajandusministri nõunikku Alar Opparit pistise võtmises.
06.08.2010

Dividendimiljonäridest arstid istuvad kahel toolil

Eesti kõige jõukamad arstid töötavad nii riigihaiglas kui ajavad põhitöö kõrvalt ka dividendilehmana töötavat eraäri. Mõni neist on isegi nii südi, et suudab riigihaigla juhi töö kõrvalt mitut erakliinikut pidada. "Kui tekib olukord, kus üks inimene käib kõigis kohtades tööl ja saab selle peale ka haigekassa lepingu, siis suure tõenäosusega tähendab see seda, et põhitöökohal inimene tööd ei teegi," andis Pärnu haigla juht ja Eesti Haiglate Liidu juhataja Urmas Sule mõista, et patsientide huvides ei ole ehk ülemäära mõistlik arstil end kolmes-neljas töökohas tööga katkestada.