Vihjeandjate teabe- ja nõustamiskeskuse ehk ALACi (Transparency International Advocacy and Legal Advice Center) eesmärgiks on aidata inimesi, kes on olnud väärkäitumise tunnistajaks töökohal (nt töötaja või koostööpartner jms) ning aidata neil leida puuduliku seadusandluse keskel oma juhtumile parim lahendus.
Keskuse töö ja vihjeandja õigused on piiratud seni, kuni meil ei kehti täiemahuline teavitajate kaitse seadus. Samas on mitmed organisatsioonid juba sisse seadnud teavitamise kanalid ja protseduurid. Erinevatest ja puudulikest praktikatest hoolimata tegutseb keskuse meeskond selle nimel, et kuulata, analüüsida, nõustada ja aidata konfidentsiaalselt kaasa vihjeandjatel tekkinud mureküsimuste ja probleemide lahendamisele.
Millist abi paluda?
Vihjeandjate pöördumisi analüüsides üritame leida lahendusi järgmistele mureküsimustele:
- üldist teavet vihjeandjate õiguste ja kohustuste kohta sõltuvalt sektorist, organisatsioonist, rikkumise olemusest, õiguslikust raamistikust, kohaldatud heidutusmeetmetest jm osas
- suuniseid ametliku teabe otsimiseks ja korruptsiooniohtlike olukordade ärahoidmiseks
- nõu, kuhu oma juhtumiga täpsemalt pöörduda (tööandja, muu pädev asutus, ajakirjandus) ning kuidas turvaliselt teavitada
- juhiseid juhtumi aruande vormistamiseks
Teabe- ja nõustamiskeskus ei garanteeri, et kõigile meile esitatud juhtumitele leitakse lahendus ning kõigil juhtudel ei pruugi me tuge pakkuda. Korruptsioonivaba Eesti on väike ja piiratud ressurssidega organisatsioon ning meie abi sõltub paljudest teguritest, sealhulgas meie suutlikkusest ja teadmistest kõnealusel teemal. Samuti ei pruugi positiivse lõpplahenduse saabumisele kaasa aidata puudulik õigusruum ja organisatsioonide soovimatus vihjetega tegeleda.
Kogutud kaebuste ja andmete põhjal koostame isikuandmeteta aruandeid, et aidata tuvastada korruptsiooniriske ja edastada neid inimestele ning organisatsioonidele, kelle pädevuses on muutusi ellu viia.
Millega keskus ei tegele?
Meie eksperdid ei:
- uuri juhtumeid (st ei tee järelpärimisi ega kontrolli esitatud faktide õigsust)
- esinda teabekeskusesse pöördujaid õigusvaidlustes ega koosta nende nimel õigusdokumente
- avalikusta juhtumeid kliendi nimel
- nõusta isikut, kes jätkab ebaseaduslikku või ebaeetilist tegevust või selles osalemist
- osuta abi isikule, kelle kaebused on selgelt alusetud või vaidlustatakse organisatsioonide protsesse, otsuseid, tegevusi ja protseduure, milleks on ette nähtud eraldi vaidlustamisviisid või teabepäringud
Vihjeandjate teabe- ja nõustamiskeskusel ei ole otsest kontakti kõigi oluliste institutsioonidega, olgu need siis avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, kohtuasutused, meedia või muud asjakohased organisatsioonid. Seega ei saa keskus võtta endale vahendaja ega lahendaja rolli.
Kontakt keskusega
Meiega saab ühendust võtta turvalise ühingule loodud GlobaLeaks platvormi kaudu, kus on võimalus oma küsimusi täpsustada, lisada faile jm ilma oma isikut avaldamata. Platvorm, mis toimib pimeveebis, ei salvesta mitte mingil kujul teavitaja informatsiooni ning kui soovitakse jääda anonüümseks, saab seda teha.
Teavita juhtumist SIIN
- Täpsemat infot selle kohta, kuidas GlobaLeaks platvormi kaudu teavitada, leiad siit.
- Pea meeles, et teavitaja saab 16-kohalise kättesaamiskoodi, mille abil uuesti oma teavituse lehele sisse logida. Selle kadumisel või unustamisel ei ole võimalik suhtlust jätkata ning esitada tuleb uus teade.
- Enne teavituse esitamist palun tutvu parempoolses menüüs olevate keskuse töö oluliste põhimõtetega vihjeandjate nõustamisel.
Vihjeandjate teabe- ja nõustamiskeskuse (ALAC) loomist rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Vihjeandmisega (ehk ka rikkumise kahtlusest teavitamisega) on seotud jätkuvalt palju teadmatust ning võib öelda, et väärkäitumisest teavitamine pole Eesti ühiskonnas laialt levinud ega omaks võetud. Puudub ka vihjeandjatele suunatud sõltumatu tugi, mille abil saaksid teavitajad hinnata oma võimalusi teavitada ja saada kaitset. On oluline, et teavitajal oleks info selle kohta, millised on tema õigused ja kohustused, kuidas tagada teavitamisel konfidentsiaalsus ning teadmine uurimise tulemustest.
Eesti kultuuriruumis suhtutakse teavitajatesse ajaloolise taaga tõttu pigem negatiivselt. Siiani tuuakse võrdlusi „koputajate“, „pealekaebajate“ ja teiste nõukogudeaegsete infolekitajatega, keda pigem nähti reeturite kui avaliku huvi kaitsjatena. Eesti avalikkuse ette jõudnud väärkäitumisest teavitamise näidetest on selge, et vihjeandjad saavad tagakiusamise või hukkamõistu osaliseks ja et nende isikute konfidentsiaalsust pole piisavalt kaitstud. Vihjeandmise maine muutmiseks ja teavitajate kohtlemise parandamiseks on vaja pidevat tööd teha.
Vihjeandmist peetakse üheks tõhusamaks viisiks rikkumiste peatamiseks. Nii mitmedki korruptsiooni ning pettusega seotud juhtumid on paljastatud just töötajate poolt, kes teavitasid probleemidest oma tööandjat. Kui vihjeandmist aga ei toimu, väheneb läbipaistvus, toimivad takistamatult edasi pettused, korruptsioon jm rikkumised, kahjustades lõpuks demokraatlikke väärtusi nagu õigusriiklus ja võrdsete võimaluste tagamine, kuid eelkõige põhjustades organisatsioonidele ja nende töötajatele nii varalist kui mainekahju.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.10.2019 direktiivi nr (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ka teavitajate kaitse direktiiv) oli Euroopa Liidu liikmesriikidel kohustus direktiiv üle võtta hiljemalt 17.12.2021. Eesti pole direktiivi oma õigusesse üle võtnud ning teavitaja kaitse seaduse kehtimahakkamine on senini küsimärgi all.