Kui teavitate tööandjat rikkumisest, siis tasub selgeks teha, kas organisatsioonis on sisse viidud vihjeandmise poliitika ning vastavad mehhanismid. Kui töökohas on vastavad meetmed sisse viidud, tuleks juhtumist teavitada vastavalt vihjeandmise juhisele kas vastutavat ametnikku/töötajat või suunatakse teid vihjeliinile rikkumisest teavitama.
Kuigi mitmed organisatsioonid julgustavad vihjeandmist, on ka neid, kes ei pruugi pidada seda oluliseks. Ausust ja avatust hindaval organisatsioonil peaks aga olema selge vihjeandmise poliitika ning kehtivad protseduurid, nt erinevad kanalid vihje edastamiseks (nt vihjetelefon, e-post, veebiplatvorm konfidentsiaalsete vihjete vastuvõtmiseks), teabe jagamine konfidentsiaalselt, toimiv vihje menetlemisprotsess ning mõistliku aja jooksul toimuv tagasisidestamine.
Ajakirjanduse poole pöördumine ei peaks olema juhtumist teavitamisel esimene samm. Ajakirjanikud võivad olla küll sõbralikud, meeldivad, toetavad ning head kuulajad, kuid üldiselt lähtuvad nad avalikust huvist, mitte vihjeandja huvidest. Tuleb ka arvestada, et ajakirjanikud ei pruugi teie lugu avaldada ning probleemi lahendada.
Kui te räägite ajakirjanikuga, aga pole kindel, et soovite lugu avaldada, tuleb kindlasti öelda, et räägite “off-the-record" ehk mitteametlikult. Te peaksite olema ka teadlik, et kui ajakirjanikud leiavad mujalt piisavalt teavet juhtumi kohta ning usuvad, et loo avaldamine on avalikes huvides, võivad nad seda teha.