Läbipaistev riigivalitsemine

Aus ja läbipaistev valitsemine on demokraatliku riigi alus, mille najal püsib rahva usaldus enda valitud esindajate vastu.

Kuigi läbipaistvuse juurutamine on protsess ja pidev töö, näeme siin mitmeid probleeme:

  • Õigusloome läbipaistvuse nimel tuleb teha järjepidevat tööd. Eriti COVID-19 kriisi ajal on tulnud välja nn tavaaja süsteemi nõrkused nagu õigusloome heast tavast mitte kinni pidamine ja toetusmeetmete ja riigihangete tingimuste kergekäeline ja asjakohatu muutmine. Lähemalt saab lugeda Riigikontrolli 2021. a ülevaatest (https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontroll...). Oluline on läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiipidest kinni pidamine just avaliku huvi, ressursside ja õigusloome arusaadavuse vaatepunktidest.
  • Õigusloome läbipaistmatus väljendub ka lobitegevuse poolikus läbipaistvuses. Märtsis 2021 võttis valitsus vastu lobistidega suhtlemise hea tava, tänu millele avalikustavad kohtumisi kõrgemad riigiametnikud ja ministrid. Sellegi poolest on tegu pehme meetmega, mis ei laiene teistele lobistatavatele ega pane kohustusi lobistajatele.
  • Poliitiline kultuur. Endiselt esineb poliitilise korruptsiooni ning ebaeetilise käitumise juhtumeid, mis peegeldavad juhtimiskultuuri ja valitsemistava puudujääke. Probleemi lahendamist takistab see, et korruptiivne või ebaeetiline käitumine ei mõjuta üldjuhul isiku või erakonna valituks saamise tõenäosust. Poliitilist kultuuri nügivad eelkõige avalikkuse ja uuriva ajakirjanduse surve.
  • Poliitikute ja erakondade rahastajate ring on kitsas ja pigem korporatiivne. Erakonnad sõltuvad liigselt üksikutest rahastajatest, mis soodustab korruptiivsete sidemete teket. Valimisteaegsed kulutused on järjepidevalt tõusnud, mistõttu on raha roll poliitikas tähelepanuväärne. See omakorda soodustab suurannetajatest sõltuvusse sattumist ning potentsiaalselt poliitikate ostmist. Samal ajal on liikmemaksude tasumise määr väike, erakondade liikmeskonnad ei kasva ning väikeannetajate osakaal on paljuski tähtsusetu.
  • Erakondade rahastamise järelevalve limiteeritus. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni mandaat pole piisavalt laiapõhjaline ning nõuab seadusemuudatusi, et ellu viia isegi neid tegevusi, milleks erakonnaseadus peaks mandaadi olema andnud.

Probleemide lahendamiseks teeme järgmist:

  • Monitoorime erakondade rahastamise järelevalvet süsteemsete vigade osas ning teeme ettepanekud korruptiivse raha mõju vähendamiseks poliitikas.
  • Jälgime lobikohtumiste avalikustamist ning toetame lobireeglite laiendamist riigikogule ja kohalikele omavalitsustele.
  • Teeme koostööd riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ja kantseleiga, et riigikogu liikme head tava regulaarselt uuendataks ning tagataks selle järgimine. Korruptsioonivaba Eesti on partner korruptsiooni ennetajate võrgustikule, et monitoorida korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025 elluviimist.
  • Kasutame andmeid läbipaistvust suurendavate rakenduste loomisel ning anname selle põhjal tagasisidet andmete standardiseerituse ja kvaliteedi kohta. Vaata lähemalt www.opener.ee.
  • Teeme avalikku selgitustööd ebaeetiliste ja korruptiivsete juhtumite selgitamiseks ning probleemkohtade lahendamiseks. Eesmärk on tõsta nii korruptsioonialast teadlikkust kui vältida korruptsioonis süüdimõistetud isikute taas võimupositsioonile sattumist.