Aus ettevõtlus

Ettevõtete sisekliima ja teod mõjutavad otseselt Eesti ühiskonda ning inimesi. Seaduskuuleka, stabiilse ja ettearvatava keskkonnaga riiki soovivad siseneda uued rahvusvahelised ettevõtted või siit otsida partnereid ja investeerimisvõimalusi. Selliste otsuste tegemisel jälgitakse lisaks muudele näitajatele ka korruptsioonitaset ning eetilise äritegemise võimalikkust. Seega on oluline, et meie enda ettevõtted toimetavad ausalt, läbipaistvalt ja eetiliselt.

Korruptsioongi pole enam ammu vaid avaliku sektori mure, aga ulatub nii juriidiliselt kui sisuliselt ka ärisektorisse. Praktikast saame tuua näiteid sellest, kuidas ettevõtte esindaja pakub avaliku võimu esindajale mõne teene eest ebaseaduslikult hüve, ning aina enam on avalikkuse ette jõudnud juhtumeid, kuidas ettevõtte pädev isik saab teiselt ettevõttelt hüve siseteabe või otsuste mõjutamise eest. Selliste olukordade teket tuleb aga süsteemselt ennetada, tõstes ohtudest ja võimalikest vastumeetmetest teadlikkust.

Põhjused, miks laiemalt äriühingu üldjuhtimisega ning selle raames ärieetika ja korruptsioonivastaste meetmetega süsteemselt tegeleda, on konkreetsete riskide ennetamine:

  • Kohtumenetluse risk. Õigusrikkumiste puhul võib ettevõtet ja selle esindajaid ees oodata kohtutee, mis võib kesta aastaid, nõuab inim- ja rahalisi ressursse ning võtab tähelepanu sisutegevustelt. Analüüsida tuleb ka välismaal tegutsemise korruptsiooni- ja pettuseohtlikud olukorrad, et ennetada õiguslikke vaidlusi teistes õigusruumides.
  • Mainekahju. Tihti olulisemgi kohtuvaidlustest on mainekahju, mida negatiivne tähelepanu endaga kaasa toob. Usalduse taastamine koostööpartnerite, osanike ja klientide seas võtab organisatsioonilt aega ja ressursse, halvimal juhul aga on mainekahju niivõrd suur, et tegevus tuleb lõpetada.
  • Finantskahju. Nii kohtutee kui mainekahju toovad enamasti kahju finantsilisi kulutusi, kuid vähendavad ka võimalusi luua uusi ja tugevaid partnerlusi ning võita klientide usaldust. Kriminaaljuhtumite puhul võib olla häiritud nii hangetes osalemine, (rahvusvaheliste) koostöölepeteni jõudmine või nende jätkamine kui investeeringute kaasamine. Ühiskonnas, kus aina enam jälgivad nii töötajad kui kliendid ettevõtete väärtusi ning toimimismehhanisme, võib selline kahju olla pöördumatu.

Et tekkida võivaid kahjusid juba eos vältida, on oluline riske juhtida ja tõhusalt ennetada. Takistavate teguritena näeme ausa ettevõtluse arendamisel Eestis, et:

  • Teadlikkus on madal. Selgitamist vajab piir pettuste ja korruptsiooni vahel ning ka kohtupraktika on veel kesine. Näeme, et ettevõtted, kes ärieetika edendamisega süsteemselt tegelevad, on kas (tihti Skandinaavia päritolu) rahvusvaheliste ettevõtete tütarfirmad või filiaalid, börsiettevõtted ja riigiosalusega ettevõtted. Mainitute puhul on enamasti tegemist mujal prioritiseeritud väärtuse praktiseerimisega või seadustest tulenevate nõuete täitmisega, mis näitab, et veel ei väärtustata või ei saada aru ärieetikaga tegelemise vajalikkusest. Suurusest olenemata tuleb aga nende teemadega tegeleda, sh iduettevõtetes, mille suur kasv ja laienemine võib kaasa tuua olukorra, kus vastavad meetmed on välja töötamata ning riskid seetõttu realiseeruvad.
  • Ärieetika potentsiaali ja vajalikkust pole veel täielikult mõistetud riigi, ettevõtete ja tarbijate seisukohalt. Kui vastutustundlikkusele ja jätkusuutlikule ettevõtlusele on ärimaailmas ja tarbijate poolt suuremat tähelepanu hakatud pöörama, siis ärieetika teemad on jäänud tahaplaanile. Ettevõtete poolt tuleb tähelepanu pöörata teemadele nagu väärtuste loomine ja juurutamine, eetiline ja avatud juhtimiskultuur, väärkäitumisest teavitamise edendamine, tõhus riskijuhtimine, korruptsioonivastaste meetmete rakendamine, oma sektori eetilise kliima suunamine lepinguliste nõudmiste kaudu, huvide konflikti ennetamine, mitmekesisus, andmete eetika jms. Ka riik saab valdkonda suunata näiteks eetikapõhiste tingimuste lisamise seadustamisega, heade tavade sõlmimise ja rakendamise kaudu.

Probleemi lahendamiseks oleme loonud Ausa Ettevõtluse Võrgustiku, mis ühendab ettevõtteid, kelle sooviks on ärikorruptsiooni ennetamine, oma sektori eetilisele käitumisele mõjutamine ning võrgustikus üksteiselt õppimine. AEV tegevuse raames toimuvad töötoad ja seminarid ning luuakse materjale korruptsioonivastaste meetmete ja ärieetika teemadel äriühingu üldjuhtimise (corporate governance) ning valitsemiskultuuri edendamise raamistikus. Loe AEV kohta lähemalt siin.