Kui organisatsioonil on sisse viidud vihjeandmise mehhanismid, peaks vihjete haldamine toimuma tõhusalt ning asjatundlikult. See tähendab, et teavitused võetakse korrektselt vastu, registreeritakse, uuritakse ning uurimise tulemustest teavitatakse vihjeandjat.
Kui olete rikkumisest teavitanud, võib ka aga juhtuda, et juhtumit ei uuritagi - teie tööandja (või sisekontroll) võib teha otsuse, et juhtumi uurimiseks pole piisavalt alust.
Kui teile siiski tundub, et teavitust ei võeta tõsiselt, ettenähtud aja jooksul ei saa te juhtumi kohta tagasisidet või üritatakse juhtumit nn “kinni mätsida”, võite kaaluda keskuse poole pöördumist seoses nõustamisega.
Kuigi paljud organisatsioonid julgustavad vihjeandmist, võib teid tabada ebaõnn ning tööandja rakendab töökohal survemeetmeid. Survemeetmeteks võivad näiteks olla töösuhte peatamine, madalamale ametikohale viimine, palga vähendamine, tulemuslikkusele negatiivse hinnangu andmine, hirmutamine, ahistamine, diskrimineerimine vms tegevused.
Kui siiski peale teavitamist rikkumine jätkub või juhtkond on keeldunud juhtumit uurimast, tasub endalt küsida, et kas oleks parem leida uus töökoht ning edasi liikuda. Mingil hetkel tuleb leppida sellega, et olete andnud endast parima, et rikkumisest teavitada ja rohkemat te teha ei saa. Nõustamiskeskuses aitame siinjuures jõuda ka seisukohale, kas teatud juhtudel kuuluksid juhtumid õiguskaitseasutuste pädevusse või võimalike survemeetmete kohaldamise puhul annab neid tagasi pöörata.