Enne pöördumist mõelge läbi, mis on teie eesmärk vihjeandjana ja mida te saavutada tahate.
Tasub mõelda ka isiklikele tagajärgedele, mis võivad järgneda peale teavitamist. Mõnel juhul võivad teid rünnata tööandjad või teised kaasatud inimesed, kes soovivad rikkumisi varjata. Mõeldes läbi oma strateegia, on võimalik ka olla paremini valmis rünnakuteks - olgu see siis isiklik või juriidiline.
Enne teavitamist tasub endalt küsida:
- Mis põhjustel ma pöördun?
- Mis mõju võib teavitamisel olla minu karjäärile?
- Milles mind võidakse süüdistada?
- Kas ma olen teinud midagi, mida saab minu vastu kasutada?
- Keda ma pean veenma, et see info on tõene?
- Millist teavet on mul vaja inimeste veenmiseks, et räägin tõtt?
- Kas ma saan juhtumi kohta teavet esitada nii, et kedagi otseselt ei süüdista?
- Kas on inimesi, kes minu eest seisaksid ja kirjeldaksid mind kui usaldusväärset inimest?
- Kuidas kõiki neid takistusi ületada?
Pidage ka meeles, et tervis on kõige olulisem tegur tulemaks toime kõigi negatiivsete tagajärgedega, mis võivad järgneda peale teavitamist. Ärevus ja depressioon on levinud sümptomid töötajate seas, kes kannatavad kättemaksu, survemeetmete või diskrimineerimise all peale teavitamist. Paljudel vihjeandjatel on ka raske oma igapäevast elu jätkata kolleegide või juhtkonna surve ja suhtumise tõttu. Seetõttu otsige vajadusel vastavat abi.