Avaldame Eesti Päevalehes 4. juulil ilmunud arvamusartikli täisteksti. Artikkel on kättesaadav siin.
Reformierakonna Sõõrumaaga seotud plaan avab potentsiaalselt ukse huvide konfliktile. See valik on vaja põhjalikult läbi mõelda.
Reformierakonna praegu arutluse alt väljas olev ettepanek panna kogenud ettevõtja Tallinna linna juhtima oli alguses esitatud kui samm, mis võiks tuua uusi tuuli kohalike omavalitsuste juhtimisse. Kuid see idee oli algusest peale seotud suure huvide konflikti ohuga. Seda tuleb silmas pidada ka kohalike valimiste eel, kus Sõõrumaa kavatseb endale mandaati küsida.
Tõepoolest – ärimehe praktiline kogemus, kontaktid ja otsustusjulgus võivad täitevvõimu tasandil kasuks tulla. Kuid enne, kui aplausi saatel uks avada ja aktiivse ärivaldkonna esindaja linna juhtima kutsuda (või tulevikus valida), tuleb korraks hinge tõmmata ja küsida: kas tegelikult on läbi mõeldud, millised huvide konfliktid sellise sammu puhul võivad tekkida ja kuidas neid ennetada või maandada? Kui läbipaistvast ja tugevast valitsemiskultuurist me räägime, kui avaliku võimu esindajad olid valmis sellise sammu peaaegu ilma analüüsita ja avalikkusele selgitusi andmata ära tegema?
Enese eelistamise oht: kas otsused jäävad ausaks?
Kui täitevvõimu juurde saab inimene, kellel on samas omavalitsuses märkimisväärsed ärihuvid – näiteks kinnisvaraarendused või osutab ta teenuseid –, tekib paratamatult küsimus, kas ta on sõltumatu. Isegi juhul, kui ettevõtja oma ärid ajutiselt kellegi teise nimele vormistab ega mängi enam ise omanikku.
Kas ta suudab langetada otsuseid üksnes avaliku huvi, mitte isikliku või temaga seotud isikute kasu alusel? Või võib ta kasutada oma positsiooni selleks, et kiirendada ehitusloa andmist enda või äripartnerite projektidele? Kas tal on võimalik survestada ametnikke, et nood kohtleksid tema ettevõtteid soosivamalt kui teisi?
Avalike hangete omad poisid
Veelgi suurem probleem on avalike hangete korraldamisega. Kui otsustajate ringi kuulub inimene, kes tunneb kohalikku ettevõtlust ja selle mängureegleid peensusteni – sest ta on ka ise selle osa –, tekib alati oht, et riigihanked ei pruugi olla täiesti läbipaistvad. Kas tekib eelistus soosida kedagi tuttavat? Kas hanke tingimusi saab suunata nii, et need sobivad kitsale ringile osalejatele?
Isegi kui midagi otseselt ebaseaduslikku ei toimu, piisab varjatud eeliste loomisest, et õõnestada usaldust avaliku sektori aususe vastu. Omavalitsuse sisekontrolli esile toodud leiud tõendavad, et selline olukord võib tekkida ka siis, kui omavalitsust juhib nn elukutseline poliitik.
Ligipääs strateegilisele teabele – õiglane või ohtlik eelis?
Kohaliku täitevvõimu esindajana saab ärimees ligipääsu tulevikuplaanidele – näiteks millistes piirkondades on kavas arendus, kus muudetakse lähiaastatel liikluskorraldust, kuhu rajatakse uus taristu. See info annab tema või tema äripartnerite ettevõtetele tohutu eelise – nii spekulatiivseks kinnisvaraostuks kui ka hangetel osalemiseks või planeeringutega manipuleerimiseks. Selline siseteabe kasutamise oht kehtib nii ametis olles kui ka aastaid pärast seda.
Planeeringud ja lubade väljastamine – kallutamise oht
Detailplaneeringute ja ehituslubade väljastamine on üks delikaatsemaid kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid valdkondi. Kui neid protsesse hakkab suunama inimene, kelle enda ärihuvid on tihedalt seotud ehituse või kinnisvaraarendusega, kaob kiiresti usaldus süsteemi erapooletuse vastu.
Isegi kui kõike tehakse juriidiliselt korrektselt, võib tekkida avalikkuses õigustatud küsimus: kas see protsess oli läbipaistev ja õiglane ka tegelikkuses? Näiline huvide konflikt võib teinekord usaldust õõnestada rohkemgi, kui oskame arvata.
Kuidas maandada huvide konflikti ohtu?
Enne kui kiidame valijatena heaks suurärimehe täitevvõimu juurde saamise ja erakonnad selle teoks teevad, peaksime nõudma vastuseid järgmistele küsimustele:
-
Kas poliitikud on analüüsinud, kuidas vältida olukordi, kus ärimees otsustab valdkondade üle, mis mõjutavad tema või seotud isikute ärisid?
-
Kas ja mida tehakse olukorras, kus ärimees ise otsuseid ei tee, kuid tal on võimalik neid mõjutada?
-
Kas on arvestatud korruptsiooniohuga ja kas nende vastu on kavandatud tegelikke kaitsemeetmed?
Kokkuvõtteks
Ettevõtluskogemusega inimeste poliitikasse kaasamine võib olla kasulik, kuid see peab toimuma läbipaistvalt ja süsteemselt. Poliitikud peavad küsima – ja avalikkus koos nendega –, kas huvide konflikti tekke oht on maandatud või tehakse tahtmatult võimalikuks süsteemne eneseteenindus avaliku sektori sildi all.
Hea valitsemiskultuur tähendab, et enne ettepanekute tegemist tuleb ennetada võimalikke ohte, selgitada avalikkusele otsuste tagamaid ja meetmeid, mida nende riskide maandamiseks kasutatakse.