Artiklid

Viru ringkonnaprokuratuur ja Ida prefektuur kontrollivad kriminaalmenetlusega võimalikke Narva linnavalitsuse ametnike rikkumisi, millega seoses on esitanud süüdistuse ka praegusele Narva linnapeale Tarmo Tammistele. 2001. aastal võttis Narva linnavolikogu vastu otsuse võõrandada oksjonil munitsipaalomandis olev kinnistu Narvas, Raja tänaval. Kinnistu ostjaks kinnitati OÜ Fervesta Grupp. Vastavalt ostu-müügi lepingule pandi ostjale kohustus teha investeeringuid hoone rekonstrueerimisse ja kapitaalremonti, samuti territooriumi heakorrastusse kogusummas 12 miljonit krooni.

Eile pidasid kaitsepolitseiameti töödajad kinni Tartu maakohtu Võru kohtumaja juhi Vambola Olli, keda kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises ja teadvalt ebaseaduslike kohtulahendite tegemises. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Põldaru kinnitas, et kohtunik on tõepoolest kahtlustatavana kinni peetud. Menetlustoimingute läbiviimiseks peeti kinni ka altkäemaksu andmises ja ebaseadusliku kohtulahendi tegemisele kaasaaitamises kahtlustatav mees.

Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas, seda positsiooni jagame me Iirimaa, Jamaika ja St. Luciaga. Mulluses pingereas oli Eesti 16. kohal.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on esitanud palve Eesti saadikutele Euroopa Parlamendis allkirjastada üle-euroopaline deklaratsioon, mis puudutab Euroopa Liidu (EL) jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemisel. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti arvates võiks sellest deklaratsioonist saada dokument, mis sillutab teed järgmistele sammudele, mida ELi tasandil korruptsioonivastases võitluses ette võetakse, vahendas ühingu pressiesindaja. Deklaratsiooni allkirjastamise eestvedajaks on rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International, mille esindajaks Eestis on ühing

Kapo aastaraamat toob välja, et möödunud aastal suurenes mõjuvõimuga kauplemise ja ettevõtluses varjatud osalemisega setud kuritegude osakaal. «Seejuures on nende kuritegude puhul sageli iseloomulik, et korruptiivse tegevuse algatab ametnik ise,» märkis kapo. «Levinuim korruptsioonikuritegu nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike seas on jätkuvalt pistise ja altkäemaksu võtmine.» «Ebaausaid ametnikke muudab seadusrikkumise suhtes altimaks majanduskriis ja sissetulekute vähenemine,» hindas kapo värskes aastaraamatus.

Erakondade võlad ei tähenda iseenesest korruptsiooniohtu, vaid kõik sõltub ikkagi sellest, kui kindel on kontroll erakondade rahastamise üle, arvas politoloog Tõnis Saarts. Reklaamiagentuur Idea, mis tegi Keskerakonnale europarlamendi valimiste eel reklaamitööd, lasi maksmata jäänud raha tõttu arestida Keskerakonna kontod. Europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistest on jäänud suured võlad ka teistel erakondadel, mida on peetud korruptsiooniohuks.

Politsei karistas korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest rahatrahviga Orissaare endist vallavanemat Raimu Aardamit, kes osales mullu novembris volikogu liikmena endale lahkumishüvitise maksmise otsustamise hääletamisel. Ajalehe Meie Maa teatel sai rahatrahvi ka Aardami abikaasa Maret, kes samuti hääletamisest osa võttis. Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammelehe sõnul rikkusid mõlemad korruptsioonivastase seaduse sätet, mis käsitlevad huvide konflikti ja kohustust teatada enda osalemisest huvide konflikti puudutava otsuse tegemisel.

President Toomas Hendrik Ilves leidis, et riigikontrolli abi omavalitsustes korruptsiooniohu vältimisel on väga vajalik, sest ilmselgelt on mitmes omavalitsuses ses osas tehtud eksimusi. «Ma ei üldista, sest enamus valla- ja linnajuhte teevad oma tööd ausal meelel ja pühendunult, ent ilmselgelt on mitmetes omavalitsustes toimunud palju eksimusi, neist suur osa küll teadmatusest. Riigikontrolli abi on siin väga vajalik,» leidis president Ilves tänasel kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua töökoosolekul.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori endine asetäitja Indrek Kressa läks täna vanglasse talle ligi 800 000 krooni suuruse pistise võtmise eest määratud reaalset vanglakaristust kandma. Justiitsministeeriumi kinnitusel asus Kressa (62) täna Tallinna vanglas kandma talle reaalselt kandmisele määratud kuue kuu pikkust vangistust, vahendas ERR Uudised. Kressa süüdimõistmine jõustus jaanuari alguses, kui riigikohus ei võtnud arutusele tema kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi kaebust.