Korruptsioonivastase seaduse muudatustega majandushuvide esitajate hulga vähendamine muudab nende kontrollimise töömahu reaalsemaks, leiab riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht Andres Anvelt.
Anvelt pidas
Õiguskantsler Indrek Teder nimetas omalt poolt riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmeks ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarandi ja asendusliikmeks ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhi Asso Prii. "Indrek Teder loodab sellelt
Harju maakohus mõistis Tallinna munitsipaalpolitsei eksjuhi Kaimo Järviku süüdi pistise võtmises ning saatis ta kaheks kuuks reaalselt vangi, endisele kohtutäiturile Priit Lantinile mõisteti rahaline karistus.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar tegi ettepaneku lubada seadusega tagasi juriidiliste isikute annetused erakondadele, et vähendada «pimeda raha» osakaalu erakondade kampaaniates. «Me võiks selle jama ära lõpetada, et me mängime jube vabasid ja ütleme, et kõik meie kampaaniad on rahastatud ainult ja ainult liikmemaksudest ja eraisikute annetustest ja ma-ei-tea millest veel,» ütles Saar.
16. augustil tunnistas Harju maakohus Valdeko Sibula süüdi Tallinna linnaametnikele pistise andmises, kuid pistist saanud linnaametnikud jäid tuvastamata. Abilinnapea Jüri Pihl kirjutab Pomerantsile, et linnajuhtide andmed sellest kuriteost piirduvadki lakoonilise teatega massiteabevahendites. «Selline teade riivab kõiki Tallinna linnaametnikke. Linn on ühemõtteliselt seisukohal, et pistist võtnud isikud tuleb tuvastada ja vastutusele võtta,» kinnitab Pihl kirjas.
Ida Prefektuuri korruptsioonikuritegude teenistus on tänavu kolme kuu jooksul alustanud kohalike omavalitsuste ametnike korruptiivse käitumisega seoses 19 väärteomenetlust. 17 juhul on politsei avastanud töökoha- ja tegevuspiirangu rikkumisi. Seadus keelab ametiisikutel olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus.
Kapo aastaraamat toob välja, et möödunud aastal suurenes mõjuvõimuga kauplemise ja ettevõtluses varjatud osalemisega setud kuritegude osakaal. «Seejuures on nende kuritegude puhul sageli iseloomulik, et korruptiivse tegevuse algatab ametnik ise,» märkis kapo. «Levinuim korruptsioonikuritegu nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike seas on jätkuvalt pistise ja altkäemaksu võtmine.» «Ebaausaid ametnikke muudab seadusrikkumise suhtes altimaks majanduskriis ja sissetulekute vähenemine,» hindas kapo värskes aastaraamatus.
Pärnu maakohus otsustas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Kohtla-Järve kohtuniku Jüri Sakkarti kuni kuueks kuuks vahi alla võtta. Sakkarti vahi alla võtmist taotles riigiprokurör Lavly Lepp, sõnas riigiprokuratuuri pressiesindaja. Kui süüasi puudutab kohtunikku, otsustatakse, millise kohtu menetlusse asi antakse. Eile otsustas Harju maakohus vahi alla võtta ka ühe altkäemaksu andjatest.
Riigikontroll tuvastas 15 kohalikus omavalitsuses kahe aasta jooksul läbi viidud auditi käigus hulgaliselt korruptsioonivastase seaduse rikkumisi, mida sageli põhjendati lihtsalt teadmatusega. Näiteks tuvastas riigikontroll, et Vinni vallavanem allkirjastas vallavalitsuse korralduse sõlmida leping äriühinguga, milles ta oli osaline. Põltsamaa vallavanem allkirjastas korralduse, millega rahuldati ka vallavanema enda hajaasustuse veeprogrammi raames esitatud taotlus.