Korruptsioonikuradi paljastamiseks ei piisa enam erakondade rahakottide pahupidi pööramisest, leidsid kolumnist Ahto Lobjakas ja advokaat Allar Jõks Äripäeva debatisaates.
Valla- ja linnavalitsusi puudutavad korruptsioonijuhtumid on viimasel ajal osutunud kuumaks teemaks. Täienduseks mitmele varasemale sai kolmapäeval avalikuks uudis sellest, kuidas mõni päev varem kohtu esimeses astmes süüdi mõistetud Tartu pikaaegse vallavanema Aivar Soobi kohale on kerkinud juba uus kahtlustus.
Sel esmaspäeval oli Riigikogu liikmete küsimusterahe all majandus- ja taristuminister Kristen Michal, kes pidi vastama rahvaasemike arupärimisele, mis puudutas mandri ja meie suursaarte vahel toimuva parvlaevaliikluse teenuse osutamist.
Väga tüütu on mingite saabaste ja kõrvaklappide peale lamenti lüüa, aga eks ikka tuleb süüdlane leida ja liistule tõmmata, sest muidu pole demokraatiast ja läbipaistvast riigist haisugi, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.
Seda, et Eestis on lühikese aja jooksul ilmsiks saanud mitu korruptsioonijuhtumit, võib tõlgendada eri viisidel. Üks, ja sageli vähem süvenemist nõudev – ja seega lihtsam – tõlgendus on, et korruptsiooni on riigis rohkem. Teine viis on näha korruptsioonijuhtumite ilmsiks tulekut märgina uurimisasutuste paranenud tööst. Need kaks on vastukäivad järeldused.
Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks ütles ETV saates "Vabariigi kodanikud", et korruptsiooni puhul on tähtis see, kuidas kõrgete poliitiliste ametikohtade kandjad käituvad ning samuti see, kas on poliitiline tahe korruptsiooniga tegeleda. Ta tõstatas saates küsimuse, kas Eestis talutakse poliitilist variserlikkust või mitte.
Tänavu sügisel pole möödunud pea ainsatki nädalat ilma avalikkuse ette jõudnud korruptsiooniuudisteta. Tallinna Sadama endiste juhtide skandaal, Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaksuvõtmise kahtlus, väiksemate omavalitsuste kaasused…
Eesti erakondade juhid tunnustavad uurimisorganeid korruptsioonivastases võitluses ning on ühiselt veendunud, et need asutused teevad oma tööd sõltumatult ja ükski erakond ei saa anda suuniseid, keda või mida uurida.
Eesti väikeste- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Kersti Kracht sõnas, et piiripealsed olukorrad võivad tihti laheneda selle ettevõtja kasuks, kes on erakonnale annetanud. Lisaks meenutas ta, kuidas 1990. aastatel toimunud Keskerakonna kongressil justkui toodeti fiktiivseid annetuspabereid.
Edgar Savisaare kaitsja, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Oliver Nääsi hinnangul on riigiprokuratuuri kahtlustus vastuoluline ning väga segane, mistõttu proovivad täna kaitsjad aru saada, millised on esitatud kahtlustuste tagamaad. Lisaks sellele ütles Nääs, et kaitsjate otsus avalikustada riigiprokuratuuri töödokument ei olnud ebaeetiline teguviis, vaid nad olid kohustatud seda kasutama.
"Enne Teist maailmasõda oli korruptsioon rahva silmis lihtsalt häbiväärne," nentis ajaloolane Jaak Valge. "Kui inimesed aga praegu näevad, kuidas Toompeal raha põletatakse, siis ettevõtja mõtleb ka, et miks mina pean korralikkuse etalon olema."
Siin-seal üle Venemaa on puhkenud kohalikku laadi protestid väljendamaks sügavat rahulolematust võimude tegevusega. Eile avaldasid Soome piiri lähistel Petroskois meelt sajad inimesed, kes nõudsid Kremli-meelse Karjala kuberneri Aleksandr...
Moldova on üks Euroopa vaesemaid riike, mille SKTst veerand tuleb välismaal teenitud tulust. Kuigi see on pikaajalist abi vajav riik, peame toetama nende lähenemist ELile, sest esiteks on tegemist naabriga, kes ajalooliselt, rahvuslikult ja kultuuriliselt kuulub Euroopasse. Teiseks areneb Moldova ELi toel ausamaks, avatumaks ja lootusrikkamaks.
Nii mitmelgi korral on pealinna võimule vastanduvate parteide esindajad püüdnud Tallinna linnajuhte süüdistada korruptsioonis, lehvitades arusaamatult leiutatud numbritega ning rääkides udujuttu teenimata tulust ja spetsiaalselt kehvemaks muudetud majanduskeskkonnast. Kui aga hakata antud probleemi sügavamalt uurima ja statistikat tudeerima, siis kas reaalne pilt ikka ühtib sellega, mida ühiskonnas luua püütakse?
Piisava avatuse puhul ei saa nii riskantsed hääletus- ja rahaannetussüsteemid üldse tekkida, sest avatud organisatsioonis leidub alati keegi, kes õigel ajal protestib ja nõuab minimaalset korrektsust.
Ida-Aafrikas asuva Kenya parlamendiliikmed määrasid endale enne märtsis toimuvaid valimisi 81 000-eurose lahkumistasu, relvastatud ihukaitsja, diplomaatilise passi ja ligipääsu lennujaamade VIP-lounge'idesse.
Marko Pomerantsi juhtum tekitab taas poliitilise kultuuri, õigemini kultuurituse küsimuse. Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar, millise mulje jätab teile riigikogu liikme Marko Pomerantsi juhtum, kus ta üritas väidetavalt mõjutada Toila...