Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna kinnitas, et kaitsepolitsei ei ole oma uurimistes ette võtnud ühtki Eesti poliitilist jõudu, vaid kõik teod on seotud konkreetsete isikutega.
Heldna kinnitas ETV saates "Kahekõne", et riigiprokuröri Laura Vaigu töömärkmete lekkimine kaitsjatele ei too kriminaalmenetluses mingit uut või seninägematut pööret. Heldna rääkis, et kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur töötavad kriminaalmenetluse raames ühe meeskonnana. "On hea, et Eestis on olemas mitmetasandiline filter - prokuratuur, kes esitab riiklikku süüdistust ja kaalub tõendeid, meie, kes peame koguma koos prokuratuuriga tõendeid. Võin öelda, et Eesti kriminaalmenetlus on kindlasti niivõrd põhjalik ja niivõrd kõrge tõendamislävendiga, et naljalt üks süütu inimene Eestis süüdi ei jää," ütles asedirektor. Heldna sõnul võib Eesti tunda uhkust selle üle, et paljudel riikidel on täna õppida meie kaitsepolitsei kogemustest. Samas märkis ta, et väikeses ühiskonnas on korporatiivsust lihtsam tekitada ja selle tagajärjed võivad olla raskemad. "Piisab kahest-kolmest negatiivsest majanduspoliitilisest otsusest, mis on langetatud mingitest isiklikest erahuvidest lähtudes ja sellel võib olla palju raskem tagajärg kui võib-olla väga suure majandusega riigis," märkis ta. Heldna vaidles vastu saatejuhile, kelle hinnangul on kaitsepolitsei võtnud järjest ette erinevate poliitiliste jõudude uurimise. "Me pole ette võtnud ühtki Eesti poliitilist jõudu, vaid ühe või teise isikute grupi, kes on toime pannud ühe või teise kuriteo või meile väga teravat tähelepanu äratavat süülist tegevust," kinnitas ta. "Kapo pole ette võtnud ühtegi poliitilist erakonda ja öelnud, et täna uurime ühe ja homme teise ja ülehomme kolmanda erakonna süütegusid. Kõik need teod on seotud konkreetsete isikutega, kes on üht või teist varalist hüve pööranud enda või endaga seotud isikute kasuks. Aga öelda, et üks või teine poliitiline erakond on seetõttu kuritegelik korruptiivne jõuk, mina seda väita ei saa. Ma loodan, et ükski meie menetlus pole toonud ka kaasa arvamust, et terve Eesti poliitiline süsteem on läbinisti mäda," lisas ta. Heldna lisas, et kaitsepolitsei ei saa ajastada oma tööd valimiste järgi või selle järgi, millal see on mugavam. "Loomulikult peab kapo aru saama, et tema tegevusel võivad olla mitte ainult kriminaalmenetluslikud tagajärjed, vaid see võib mõjutada veel mingeid protsesse. Selge, et me ei ela mingis suletud ruumis, selgelt vaatame ka ühiskondlikku tausta. Aga see ei tähenda absoluutselt seda, et me kuidagi ajastaks kuritegude uurimist," ütles kaitsepolitseiameti asejuht. Ta rõhutas, et kaitsepolitseiamet lähtub oma tegevuses sellest, kas uuritav on juhtum on ohtlik riigile. "Me ei lähtu oma töös poliitilisest spektrist ega muudest taustateadmistest, vaid sellest, kas see tegevus, mida uurime, on ohtlik Eesti riigile, kas peame seda tõkestama või on see jõudnud staadiumisse, kus kuriteo eeluurimine on vältimatu. Sellest lähtume, see on see, miks seadusandja on meile need volitused andnud," ütles Heldna.