Artiklid

Eesti kõige jõukamad arstid töötavad nii riigihaiglas kui ajavad põhitöö kõrvalt ka dividendilehmana töötavat eraäri. Mõni neist on isegi nii südi, et suudab riigihaigla juhi töö kõrvalt mitut erakliinikut pidada. "Kui tekib olukord, kus üks inimene käib kõigis kohtades tööl ja saab selle peale ka haigekassa lepingu, siis suure tõenäosusega tähendab see seda, et põhitöökohal inimene tööd ei teegi," andis Pärnu haigla juht ja Eesti Haiglate Liidu juhataja Urmas Sule mõista, et patsientide huvides ei ole ehk ülemäära mõistlik arstil end kolmes-neljas töökohas tööga katkestada.

Kuna riigikohus otsustas mitte arutada Põhja prefektuuri kaebust, pääses Paldiski ekslinnasekretär Kuldar Salumets lõplikult korruptsiooni väärteoasjast, mille madalam kohtuaste otstarbekuse kaalutlustel lõpetas. Prefektuur karistas Salumetsa korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest mullu 17. aprillil rahatrahviga 3000 krooni, kuna politsei hinnangul rikkus Salumets korruptsioonivastast seadust ning eiras selles kehtestatud töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid, vahendab ERR Uudised.

Pettuste vältimiseks peavad kõik autode tehnoülevaatuspunktid võtma järgmise aasta jooksul kasutusele vidoekaamerad, kuid ülevaatajate hinnangul on uues süsteemis palju segast. Tehnoülevaatuste videosalvetused lähevad edasi maanteeameti keskserverisse, kust vastavalt vihjetele saab rikkumisi tuvastada. Kõik 90 Eesti ülevaatuspunkti peavad hiljemalt 2012. aasta alguseks iga ülevaatusliini juurde üles panema vähemalt kaks kaamerat ning salvestusseadmed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Reklaamiagentuur Idea AD esitas eelmise aasta lõpul kohtusse Keskerakonna vastu pankrotiavalduse. Täna tasus erakond peasekretäri kinnitusel viimase osa sellest võlast. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal sõnas eelmise aasta detsembris, et võlg pärines europarlamendi valimistest ning küündis kahe miljoni kroonini. «Täna tasusime viimase osa võlgnevusest Ideale ja mitmetele teistele,» ütles Toobal täna.

Nelja aastaga on vähenenud korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv, kõige sagedamini on raha, kingitust või vastuteeneid küsitud tehnoülevaatusel ning arstide ja politseiga suheldes, selgus uuringust. Eesti inimestest peab kingitust korruptsiooniks 54%, mis on 10% võrra rohkem kui neli aastat tagasi. Nüüd taunitakse korruptsiooni rohkem, näiteks kõrge riigiaemtniku mõjutamist ei aktsepteeri 81% vastajatest, neli aastat tagasi oi see näitaja 68%, selgus justiitsministeeriumis äsja valminud uuringust.

Ravimimüüjad toetasid 2009. aastal arstide ja apteekrite osalemist meditsiinialastel üritustel 19,5 miljoni krooni ulatuses. Ravimiameti andmetel suurenes käsimüügiravimite reklaamürituste arv võrreldes 2008. aastaga ligi kolm korda, ulatutes 171 ürituseni. Lisaks jagati laiali 13 356 raviminäidist. Patsientidele korraldati üks teavitusüritus. Retseptiravimite üritusi korraldati 1357, mis on saja võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Põhja Prefektuur algatas 6. mail väärteomenetluse terviseameti järelevalve osakonna juhtivinspektori Peeter Mardna suhtes, et selgitada välja, kas tema kuulumine haiglate nõukogudesse on seadusevastane, kirjutab meditsiiniuudiste portaal mu.ee. Politsei poole pöördus võimaliku huvide koflikti kohta õigusliku hinnangu saamiseks Peeter Mardna ise, kuna tema ülemuse ehk terviseameti peadirektori Tiiu Aro hinnangul on Mardna osalemine Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu kui juhtiv-, kontroll- või revisjoniorgani töös seadustega vastuolus.

Kodanikuühendused peavad rohkem tähelepanu pöörama huvide konflikti ärahoidmisele ja avatuse suurendamisele, et olla nõudlikud partnerid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele. Neljapäeval Tallinnas toimunud Korruptsioonivaba Eesti korraldatud konverentsil „Korruptsioon, kodanikuühendused ja läbipaistvus“ osalejad arutlesid selle üle, milliseid tingimusi peaks kodanikuühendus täitma, et ta oleks läbipaistev ja vastutav ning mida ühendused saavad ette võtta, et soodustada eetiliste põhimõtete levikut kogu ühiskonnas.

Riigikohus jättis Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna süüdimõistmise ja karistamise muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna tegudes on tuvastatud vastavalt pistise nõudmise, vahendamise ja lubamise süüteokoosseis. Kolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu otsustega on kindlaks tehtud, et Reiljani ülesandel küsis Sild Pärnalt raha otsustuste tegemise eest viimasega seotud äriühingu AS Wipestrex Grupp suhtes seoses Tallinnas aadressil Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetlusega.