Mittetulundusühing Korruptsioonivaba Eesti on alustanud Eesti erasektori korruptsiooniriskide uurimist.
"Tahame kaasata neli-viis ettevõtet, mis on seni positiivselt silma paistnud korruptsioonivastase programmi kohaldamisega, võtnud tarvitusele meetmed, et vältida oma töötajate korrumpeerumist. Selle projekti käigus tahame koostada küsimustiku, mida saab kasutada iga Eesti ettevõte, et hinnata korruptsioonivastaste meetmete tõhusust või siis üldse olemasolu," rääkis Raadio 4-le MTÜ tegevjuht Asso Prii.
Sarnane projekt on Korruptsioonivabal Eestil kavas läbi viia ka kohalikes omavalitsustes.Samuti hakkab ühing korraldama rahvusvahelist uuringut, mis kaardistab Eesti avaliku sektori korruptsiooniriskid nii seadusandlikus, täidesaatvas kui ka kohtusüsteemis, et planeerida pikaajalisi samme korruptsiooni vastu võitlemiseks.
"Sellesse projekti sooviksime kaasata võimalikult palju riigiasutuste esindajaid ning ka ärisektorit ja meediat, et see uuring oleks kõikehõlmav ja tulemuslik," ütles Prii.
Korruptsioonitajumise indeksi tasemelt on Eesti teistest Ida-Euroopa ja postkommunistlikest riikidest ees ja üsna heas seisus, kuid jääb maha Põhja- ja Kesk-Euroopa riikidest.
"Tõenäoliselt Eesti elanikud ei taha võib-olla alati teatada korruptsioonist või muudest õigusrikkumistest sellepärast, kuna Nõukogude ajast on pärit negatiivne suhtumine inimestesse, kes kaebasid teiste peale. Võib-olla tuleks inimestele selgitada, mis vahe on pealekaebamisel ja avalikes huvides korruptsioonist teavitamisel," rääkis Prii.
Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi sõnul võib korruptsioonist teatamist võrrelda purjus autojuhist politseile teatamisega. "Sinu enda lähedane võib ju selle purjus juhi tõttu kannatada saada. Sama põhimõte kehtib ka korruptsiooni puhul," ütles ta.