erakondade rahastamine

Riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) arutas taas Marcel Vichmanni 400 000kroonist laenu, mille temalt võttis üks Eesti erakond, soovides selle tagasimaksmist igakülgselt vältida. Ootuspäraselt ilmnes, et kuu aja jooksul ei suutnud ükski Eesti suurpartei meenutada ärimehelt küsitud summat.

Erakondade rahastamisega seotud probleemide võimalikud lahendusteed kipuvad jääma skandaalide aega - hiljem läheb elu oma rada pidi edasi. Kuidas haigust välja ravida, kirjutab TLÜ õigusteaduse magistrant Triin Tammkõrv Postimehe arvamusportaalis.

Kaubandus-tööstuskoja esimees Toomas Luman peatus koja 88. sünnipäeval peetud kõnes ka päevapoliitilistel teemadel ning leidis, et riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste ettepanek lubada taas juriidiliste isikute annetused erakondadel oleks samm tagasi avalikkuse ja läbipaistvuse suurendamisel.

Reformierakondlane Rait Maruste tegi eilsel põhiseaduskomisjoni istungil ettepaneku muuta erakonnaseadust selliselt, et ettevõtetel oleks õigus toetada erakondi kuni 100 000 euroga.

Viimsi Kooli abiturient Liisa Kams pöördub Postimehe arvamusportaali vahendusel peaminister Andrus Ansipi ja kõigi kaasmaalaste poole teemal, kas riigiametnike ja valitsusjuhi suur palgatõus on ikka praeguses olukorras moraalne ja asjakohane.

Erakonnaseaduse eelnõule saabus kokku vaid kuus muudatusettepanekut, neist viis IRL-i fraktsiooni liikmetelt Andres Herkelilt ja Juku-Kalle Raidilt. Keelatud annetuste 40 000-eurose piiri alandamist ei poolda ükski erakond.

Keskerakonna rahas­tamis­skandaali puhul on prokuratuurile etteheidete tegemine ühtaegu nii silmakirjalik kui ka dema­googiline, kirjutab Jaanus Tehver.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) otsustas pöörduda Tarmo Lausingu ja Henri Kaselo poole, et nad selgitaksid oma väiteid Keskerakonna rahastamise kohta.

Saksamaa tõkestas Euroopa Liidus sõidukite heitgaasinormide karmistamise vahetult pärast seda, kui kantsler Angela Merkeli erakond sai BMW suuraktsionäridelt suure annetuse.

Erakondadele musta raha annetanud isikud on soovinud parteilt avalikkusele teadmata jäävat vastuteenet, mistõttu on sisuliselt tegu altkäemaksuga. Ent altkäemaksujuhtumitel on alati kaks poolt: üks pool annab, teine võtab. Üks ei saa eksisteerida teiseta.