Artiklid

Täna kohtu ette astunud Pärnu ekslinnapea Mart Viisitamm ei tunnistanud end altkäemaksu võtmises süüdi. Oma süüd eitasid ka Pärnu endine abilinnapea Simmo Saar ja ärimees Vello Kink. Lääne ringkonnaprokuratuuri mullu juulis kohtusse saadetud kriminaalasja järgi esitati Viisitammele ja Saarele süüdistus kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ning usalduse kuritarvitamises. Peale selle esitati Viisitammele süüdistus altkäemaksu võtmises.

Pärnu maakohus otsustas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Kohtla-Järve kohtuniku Jüri Sakkarti kuni kuueks kuuks vahi alla võtta. Sakkarti vahi alla võtmist taotles riigiprokurör Lavly Lepp, sõnas riigiprokuratuuri pressiesindaja. Kui süüasi puudutab kohtunikku, otsustatakse, millise kohtu menetlusse asi antakse. Eile otsustas Harju maakohus vahi alla võtta ka ühe altkäemaksu andjatest.

Viru maakohtu esimehe Pavel Gontšarovi väitel šokeeris eilne kohtunik Jüri Sakkarti kinnipidamine ja kuriteos kahtlustamine kõiki maakohtu töötajaid. «Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku Jüri Sakkarti kinnipidamise ja kuriteos kahtlustuse fakt on šokeeriv kõigile Viru maakohtu töötajatele,» ütles Gontšarov Postimees.ee'le. «Fakt kui selline, pidades seejuures silmas süütuse presumptsiooni põhimõtet, on järjekordne kahetsusväärne tugev löök Viru maakohtule ja õigusemõistmise autoriteedile.»

Äripäeva soov rääkida korruptsioonist oli Norman Aasale üllatav. Kas majanduskriisi aastad on muutnud korruptsiooni olemust? Need juhtumid ja skeemid, mis välja tulid, olid sõlmitud ja kokku lepitud juba kui mitte aastaid, siis vähemalt kuid enne seda, kui halvad ajad majandusse saabusid. Kas meelehea on muutunud? Korruptsioon on pidevalt keerulisemaks muutunud. Rahapakkide üleandmisi on vähemaks jäänud. Pigem peidetakse meelehea mingisuguste osaluste taha või tehakse kellegi juures kuskil tasuta remonti või jõuab ehitusmaterjal ametlikult ehitusplatsilt kellegi koduõuele.

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal 106 altkäemaksu ja pistisega seotud juhtumit, tunamullu oli selliseid juhtumeid 224. Eelmisel aastal tuvastasid erinevad jõuametkonnad 30 altkäemaksu võtmist ning 21 pistise võtmist, samas kui altkäemaksu andmisi tuvastati 25 ja pistise andmisi 18. 2007. aastal tuvastati 109 altkäemaksu ja pistisega seotud juhtumit. Eelmisel aastal selgitasid uurijad välja 11 altkäemaksuvahendamist ja ühe pistisevahendamise.

Ehkki sotsiaalministeerium kulutab igal aastal miljoneid kroone terviseedendusele, on enamik populaarseid terviseportaale hoopis ravimifirmade tehtud, kirjutab meditsiiniuudiste portaal mu.ee. Sel moel saavad nad otsetee patsientide mõjutamiseni ja oma toodete tutvustamiseni. Osa arste, kes seal nõu annavad, on samade firmade abil väliskoolitustel käinud või nende ravimiuuringutes osalenud.

Kiiresti kasvavad erakondade võlad suurendavad korruptsiooniohtu. Lisaks eelmiste kampaaniate eest tasumisele peavad parteid sel aastal leidma miljoneid järgmise aasta alguses käivituva riigikogu valimiskampaania rahastamiseks. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Tarmu Tammerki sõnul võivad erakondade suured võlad tekitada korruptsiooniohtlikke olukordi. Tema sõnul aitaks erakondade kulutusi vähendada valimiskuludele seatud ülempiir. "Valimiskampaaniates algab suurte erakondade vahel muidu ikka üks võidurelvastumine, mis paisutab kulusid," märkis ta.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oli 8 protsenti eriarsti külastajatest arsti juurde pääsemiseks või soovitud uuringu või ravi saamiseks mitteametlikult maksnud, teinud kingi, osutanud teene või kasutanud tutvusi. Perearsti külastajatest oli selliseid meetmeid kasutanud 2 protsenti, hambaarsti külasjatest samuti 2 protsenti ning haiglas uuringutel või ravil viibinud patsientidest 6 protsenti. Tutvuste kasutamine arsti vastuvõtule pääsemiseks oli kõige levinum eriarsti külastajate seas.

Riigikontroll tuvastas kohalikke omavalitsusi auditeerides, et kõik olid teinud tehinguid vallavolikogu või -valitsuse liikmetega seotud ühingutega. Enamikus omavalitsustes ei järgita huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ega kontrollita ametnikke korruptsiooniohu vältimiseks. Riigikontroll auditeeris 15 eri suurusega ja eri paigus asuvat omavalitsust ja selgitas välja, et paljud ei ole sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad.