Erakonna rahastamist puudutava seaduse vastuvõtmisega tõstsid erakonnad end seadusest kõrgemale, leiab endine õiguskantsler Allar Jõks. Ta ütles ERR-i uudisteportaalile, et täna vastuvõetud seadus on hea näide, kuidas Eestis endale sobivaid seadusi
Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu eelnõu, mille eesmärk on kontrollida erakondade rahastamist. Eelnõu kohaselt hakkab erakondade rahastamist kontrollima erikomisjon, kuhu kuuluvad riigikogus esindatud erakondade liikmed, kes ei kuulu parlamenti
Põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel (IRL) usub, et Eestis ei ole seaduste ostmine võimalik, kuna seda takistab tugev riigikogu. "Ma tahaks uskuda Eesti riigi süsteemi ja öelda, et ega seaduste ostmine ikka niimoodi võimalik ei ole. Selle garantii
Põhiseaduskomisjonis jõuti täna esialgsele kokkuleppele, kes peaksid kuuluma erakondade rahastamist kontrollivasse komisjoni. Kokkuleppe kohaselt hakkavad sinna kuuluma riigikogus esindatud erakondadesse kuuluvad inimesed, kes ei ole riigikogu
Eesti sai täna avaldatud ülemaailmses korruptsioonitajumise tabelis 10-pallisel skaalal 6,5 palli, mis on 0,1 palli võrra kehvem tulemus kui mullu. Eesti on Transparency Internationali hinnangu kohaselt tabelis 178 riigi seas 26. kohal, mis on mullusest ühe koha võrra parem. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on tõus tingitud asjaolust, et tabelist jäi välja Saint Lucia, kuna selle riigi kohta ei viidud läbi vajalikku arvu uuringuid.
Riigi jaoks on prioriteet ennekõike korruptsioon avalikus sektoris ning juhtumid erasektoris on jäänud tagaplaanile, rääkis riigiprokurör Lavly Lepp. "Kui me vaatame riigiprokuratuuri tasandil, siis säravaid kohtulahendeid erakorruptsioonist ette näidata pole, sest riigi jaoks on prioriteet ennekõike korruptsioon avalikus sektoris. Erasektori huvi on paratamatult jäänud tagaplaanile," rääkis Lepp Vikerraadio saates Uudis+.
Harju maakohus määras täna ühe osaühingu juhatuse liikmele Tallinna linnaametnikele läbi vahendajate 30 000 krooni suuruse pistise andmise eest rahalise karistuse. Kohus määras Valdeko Sibulale (58) rahalise karistuse 30 780 krooni, mis tal tuleb tasuda kolmes osas ning mõistis talt teise astme kuriteo eest riigile välja sundraha 6525 krooni. Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi andis Sibul 2006. aasta juunis pistisena 30 000 krooni vahendajate Aivo Nigulise ja Jüri Trummi kaudu Tallinna linnaametnikele
Pettuste vältimiseks peavad kõik autode tehnoülevaatuspunktid võtma järgmise aasta jooksul kasutusele vidoekaamerad, kuid ülevaatajate hinnangul on uues süsteemis palju segast. Tehnoülevaatuste videosalvetused lähevad edasi maanteeameti keskserverisse, kust vastavalt vihjetele saab rikkumisi tuvastada. Kõik 90 Eesti ülevaatuspunkti peavad hiljemalt 2012. aasta alguseks iga ülevaatusliini juurde üles panema vähemalt kaks kaamerat ning salvestusseadmed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nelja aastaga on vähenenud korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv, kõige sagedamini on raha, kingitust või vastuteeneid küsitud tehnoülevaatusel ning arstide ja politseiga suheldes, selgus uuringust. Eesti inimestest peab kingitust korruptsiooniks 54%, mis on 10% võrra rohkem kui neli aastat tagasi. Nüüd taunitakse korruptsiooni rohkem, näiteks kõrge riigiaemtniku mõjutamist ei aktsepteeri 81% vastajatest, neli aastat tagasi oi see näitaja 68%, selgus justiitsministeeriumis äsja valminud uuringust.
Mittetulundusühing Korruptsioonivaba Eesti on alustanud Eesti erasektori korruptsiooniriskide uurimist. "Tahame kaasata neli-viis ettevõtet, mis on seni positiivselt silma paistnud korruptsioonivastase programmi kohaldamisega, võtnud tarvitusele meetmed, et vältida oma töötajate korrumpeerumist. Selle projekti käigus tahame koostada küsimustiku, mida saab kasutada iga Eesti ettevõte, et hinnata korruptsioonivastaste meetmete tõhusust või siis üldse olemasolu," rääkis Raadio 4-le MTÜ tegevjuht Asso Prii.