Ajakirjaniku huvide konflikt muutub üha suuremaks probleemiks, sest vähenenud sissetulekute tõttu otsitakse lisatulu, samuti on sulemeestel väikeses Eestis tihti raske olla objektiivne, ütles Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts-Klemm.
Ta rääkis ERR-i raadiouudistele, et praegu on ajakirjanike huvide konflikt suurem kui veel mõni aasta tagasi. Kuna meediafirmade rahaline seis ei ole kiita, ja ajakirjanike töö on sageli alamakstud, otsivad sulemehed nö kõrvalt teenimise võimalusi. Kui ajakirjanik kirjutab raha eest pressiteate või reklaamiteksti, kas see võimaldab tal olla hiljem objektiivne ja tasakaalustatud, küsis Kõuts-Klemm.
Selliste konfliktide hulka liigitas ekspert ka teleajakirjanike osalemise moderaatorina erinevatel üritustel. "Tegelikult niimoodi antakse kaalu üritusele ja meelitatakse kohale rohkem rahvast," selgitas ta probleemi olemust ning lisas, et niisuguse tegevuse eetilisuse üle ei olegi veel arutletud.
Ekspert selgitas, et tihti tekib konflikt sellest, et allikas on ajakirjaniku hea tuttav. Ka niisugustel puhkudel on tasakaalustatud lugu raske teha.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt koostatava ajakirjanike huvide konflikti käsiraamatu jaoks on Kõuts-Klemm kogunud huvide konflikti tüüpolukordi ning praeguseks on ta intervjuude põhjal kirja pannud üle 40 juhtumi. Käsiraamatus, mille juhtumite arutelusid ühing praegu korraldab, pakutakse välja lahendusi problemaatilistele olukordadele.
Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul peab ajakirjanik alati meeles pidama, et ta on väljas avalikkuse huvides, mitte oma meediaorganisatsiooni või sõpruskonna huvides. Samuti soovitas ta ajakirjanikel rohkem omavahel konsulteerida, sest tihti on raske üksinda eetilise valiku üle otsustada. "Ajakirjanike sõltumatu tegevus peab sellisena ka avalikkuse jaoks näima," ütles Tammerk ERRi uudisteportaalile.
Allikas: ERR