Ravimifirmadelt koolitusreisisdeks toetust saavate arstide eetika kahtluse alla seadnud ajakirjanik külvas põhjendamatult usaldamatust arstide vastu, leiab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen.
"Arstidena me otsime alati põhjust - et mis on selle või selle sündmuse, terviseseisundi põhjus. Nüüd ka jälle tekib küsimus, miks ikkagi uuritakse arstide rahakotis, tegemistes, käimistes, miks ikkagi mu patsiendid küsivad minu käest, et millal ma kuhu sõidan," rääkis Diana Ingerainen intervjuus ETV hommikusaatele "Terevisioon". Tema sõnul finantseerivad ravimifirmad arstide koolitusreise kõikjal maailmas.
"Terevisiooni" eilne külaline, ajakirjanik Kadri Jakobson on Äripäevas luubi all hoidnud meedikute ja ravimifirmade suhete eetilisi küsitavusi.
"Üha eksootilisemad sihtkohad, kallimad reisid, ohtralt tasuta alkoholi ja sisse magatud ettekanded – see on piinlik tõde ravimifirmade poolt kinni makstud korruptsioonimaigulistest arstide koolitusreisidest. Ravimifirmade reklaamiaruandest selgus, et koolitusreisideks on makstud mullu enam kui miljon eurot ehk üle 16,5 miljoni krooni. Et toetuseid on makstud enam kui 1200 korral tähendab see, et laias laastus käib firmade kulul koolitusreisil ligi neljandik Eesti arstidest," kirjutas Kadri Jakobson.
Ingeraineni sõnul on ta ise käinud ravimifirmade toetusel Ljubljanas ja Amsterdamis. "Mis puudutab ravimifirmasid, siis perearst saab taotleda toetust konverentsil osalemiseks ja reeglina makstakse kinni kogu konverentsi osalustasu. Ülejäänud fun, mis sinna juurde kuulub, tuleb ikkagi reeglina arstidel endil tasuda," ütles ta. Raha taotlemine pole arsti sõnul üldse lihtne.
Ingeraineni arvates oleks Kadri Jakobson pidanud uurima, kas tema arstina on pärast Amsterdami reisi kirjutanud välja rohkem seda toetanud ravimifirma tooted. Tema sõnul on andmed kõigi väljakirjutatud ravimite kohta kättesaadavad ning ta kinnitas, et arstide valikut toetused ei mõjuta. Ajakirjanik Kadri Jakobson külvas aga usaldamatust arstide vastu, ütles ta.
Asekantsler: arstidele nõiajahti ei peeta
"Sotsiaalministeerium aktsepteerib neid reise ja me oleme nendele reisidele väga selge nimetuse andnud - need lähevad ravimireklaami nimetuse alla. Ja see maailm on reguleeritud aastast 2005. ja tegelikult need andmed on avalikustatud esimest korda juba 2006. aasta kohta, on kõigile kättesaadavad, kui palju mingi ravimifirma on toetanud konkreetseid arste, üritusi või koolitusi," rääkis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.
Normet selgitas, et retseptiravimeid on ravimifirmadel võimalik reklaamida ja turustada ainult arstide ja apteekide kaudu, sest neid pole lubatud reklaamida sarnaselt laiatarbekaupadega.
"Sellepärast tehaksegi kõikvõimalikke katseid, et saada arste oma reklaamiüritustele. Arstid on pärast ülikooli lõpetamist väga huvitatud enesetäiendamisest, ja ilmselt seetõttu, et meie ühiskond on veel sellisel arengutasemel, nagu ta on, on ka atraktiivsed kauged maad. Kindlasti on meie huvi, et arstid saaks rahulikult, oma raha eest puhkuse ajal koos perega minna reisile - et nad ei peaks selle pärast käima ravimifirmade reklaamiüritustel," rääkis asekantsler.
Pärast väljaõppe lõppemist jõuavad riiklikud koolitusrahad arstini Normeti sõnul läbi raviteenuste hinna. Sinna on arvestatud minimaalselt iga arsti ja õe koolituskulud 60 tunni ulatuses Eestis ja mingil määral ka lähetuskulud, mitte aga väliskoolitust.
"Meie eesmärk ei ole arstide osas nõiajahti pidada," ütles asekantsler. "Ma arvan, et enamikul arstidel on väärtushinnangud ja eetika paigas. Ja konkurents ravimiturul on väga tugev. Arstid kuulavad ravimifirmad ära ja teevad ikkagi oma otsuse vajadusest ja oma praktilisest kogemusest lähtudes."
Allikas: ERR