Üha eksootilisemad sihtkohad, kallimad reisid, ohtralt tasuta alkoholi ja sisse magatud ettekanded – see on piinlik tõde ravimifirmade poolt kinni makstud korruptsioonimaigulistest arstide koolitusreisidest.
“Sain teada, et olemas on ka valget portveini. Aga seda, kuidas omavahel ühendada kõigis loengutes käimist ja kella viieni hommikul portveini joomist, ma teada ei saanudki. Võib olla järgmine kord,“ kirjutab ravimifirma kulul Portugalis koolitusreisil käinud resident oma blogis.
Järgmist korda ei pea ta kaua ootama. Ravimiametile esitatud ravimifirmade reklaamiaruannetest selgub, et koolitusreisideks on makstud mullu enam kui miljon eurot ehk üle 16,5 miljoni krooni. Et toetusi on makstud rohkem kui 1200 korral tähendab see, et laias laastus käib ravimifirmade kulul eksootilistes riikides koolitusreisidel ligi neljandik Eesti arstidest.
“Arstide reiside toetamine on nn korporatiivne sotsiaalne teema. Kui üks ravimifirma ei toeta reisi, siis kuulab arst seal reisil konkurendi infot uutest ravimitest. Seetõttu püüavadki ravimifirmad konkurentidega koos toetajate seas olla,“ tunnistab anonüümsust palunud ravimifirma töötaja.
“Kui ravimifirma on tasunud arsti reisi eest, eeldab ja palub ta, et arstid osaleksid just tema korraldatud ja tasutud ravimite üritusel, mitte konkurendi omal. Tavaliselt seda ka tehakse,“ lisab ta.
Arsti sõltumatus kahtluse all. Ravimifirmade makstavad arstide koolitusreisid tekitavad kahtlusi arsti sõltumatuse osas. Tänu oma positsioonile saab arst patsienti mõjutada ning viimane ei pruugi teadagi, et arstikabinetis võib tema vastas istuda valges kitlis müügimees. Teisalt on ravimifirmade kulul erinevaid hüvesid nautinud arstidel keeruline veenda avalikkust, et nad on oma otsustes vabad ning ei lase end ravimifirmadest mõjutada.
Aeg ajalt ilmuvad konverentsidel räägitust teaduslikud artiklid haiglate või arstiteaduslikes väljaannetes. Küll on paljude arstide elulookirjelduses kõik käidud konverentsid ja kongressid enesetäiendusena kirjas. Enamus tohtreid ise eksootilistest reisidest avalikult rääkida ei tihka. Mitmed, kellelt sponsorreiside kohta kommentaare küsisime, vabandasid vastamata jätmist suure töökoormuse või komandeeringus olemisega.
“Viibin hetkel Amsterdamis akadeemilise HOVON leukeemiagrupi koosolekul, et arutada võimalust tuua Eestisse uus ägeda müeloidse leukeemia akadeemiline uuring,“ kirjutas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hematoloogiakeskuse juht Edward Laane. Ravimifirmad tasusid mullu tema Barcelonas ja Floridas toimunud konverentsil käimise eest ligi 84 000 krooni.
Blogides ollakse üllatavalt avameelsed. Mõned arstid-blogijad on oma muljetest rääkinud aga üllatavalt avameelselt. Artikli juures olevatel postkaartidel olevad tekstid pole Äripäeva väljamõeldis, vaid on võetud arstide blogidest. Nende blogisissekannetest jääb mulje, et ravimifirmade poolt makstud reisid on mõeldud lipsu lõdvaks laskmiseks ning uute ravimite asemel on koolitusreisil testitud peavalutablettide toimet.
“Hommikul ibuprofeeni võttes - nagu selgus võib niimoodi märkamatult ära juua päris palju õlut ja sangriat - tekkis kohe suhtkoht kodune tunne. Kuna öö jäi lühikeseks, siis pean ausalt üles tunnistama - ei jõudnud jälle workshopi ega ka kliinilis-patoloogilisele arutelule. Aga uni oli see eest väga kvaliteetne,“ kirjutab üks Portugalis ravimifirma kulul käinud tohter oma blogis.
Ravimifirmade esindajate sõnul valivad reeglina arstid ise, millisele konverentsile nad tahavad minna ja kirjutavad rahataotluse ravimifirmale. See on üks põhjus, miks domineerib reiside sihtkohtade seas palju eksootilisi paiku. Välismaise ürituse korraldajad - erialaühingud ja-organisatsioonid - üritavad leida võimalikult atraktiivseid paiku, et arstid sinna sõita tahaks.
Arstide koolitusreise uurides rääkisid mitmed asjaga kursis olevad inimesed, et reeglina võtavad arstid välisreise, kui loomulikku ja aastaid kestnud hüve, mis justkui iseenesest mõistetavalt käibki tööga kaasas. See, kui suure summaga ravimifirma arsti toetab, sõltub tema tasemest. Eesti tipparstide, oma ala arvamusliidrite eest on ravimifirma valmis tasuma kogu reisi maksumuse, olgu see summa kui tahes suur.
Puhkus ja koolitus käsikäes. Ravimifirmad ei maksa reeglina kinni äriklassi lende, majutust viietärnihotellis, meelelahutust ega ekskursioone, mis samuti on konverentsiprogrammide osa. Ehkki ravimifirmad kinnitavad, et toitlustust nad kinni ei maksa, on näiteks Sanofi Aventis ja Baxter AG ka arstide einestamise eest tasunud.
Ravimifirmade inimesed rääkisid, et sageli juhtub ka seda, et eksootilisse riiki lennanud arstid võtavad konverentsi lõppedes paaripäevase puhkuse, eriti kui see langeb nädalavahetusele ning kolivad odavamasse hotelli. Lennupiletite eest kannab hoolt ravimifirma.
Näiteks Rootsi kolleege Eesti arstid koolitusreisidel sageli ei kohta. Rootsis ei tohi sponsorosa ületada koolitusreisist üle 40%. “Ehkki tulumaksuseadus võimaldaks omaosa kanda soodustuse alla, ei käi reatohtrid üldse oluliselt üritustel. Ja see pole parem variant,” ei soovita Rootsi lahendust Eestis kasutada Arstide Liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige Indrek Oro.
Tasub teada
Ravimifirma kulul eelistasid Eesti arstid möödunud aastal kõige sagedamini käita konverentsidel ja seminaridel Nizzal ja Rhodose saarel.
Sihtkohtade seas olid ka Jaapan, Filipiinid, Hong Kong, Lõuna-Korea, Hiina, India, Malaisia, Argentiina, Mehhiko, Havai saared, Kanada, USA, Maroko, Lõuna Aafrika Vabariik, Monaco, Israel, Türgi, Portugal, Austria, Holland, Hispaania, Portugal, Šveits, Saksamaa, Horvaatia, Sloveenia.
Kõige enam käivad koolitusreisidel onkoloogid, kardioloogid, endokrinoloogid ja neuroloogid. Ravimifirmade sõnul arenevad just neis valdkondades tehnoloogiad kõige kiiremini. Samuti jäi silma, et ravimifirmad viivad korraga üritusele suure grupi arste.
Näiteks Aventis Pharma lennutas 12 uroloogi konverentsile Ateenasse. Ühe inimese reisi maksumus ulatus ligi 22 000 kroonini.
Desitin viis 5 arsti epilepsiakonverentsile Rhodosele, kahele inimesele tasuti 18 000 krooni, ühele 6500 ja kahele 5000 krooni.
GlaxoSmithKline (GSK) viis koguni 12 arsti sugulisel teel levivate haiguste kongressile Gruusiasse. Sama firma kulul käisid 6 kopsuarsti USAs New Orleansis konverentsil, ühe inimese reisi hinnaks oli 41 000 krooni.
Lundbecki kulul käisid 5 arsti Argentinas psühhiaatriakongressil. Reisi hinnaks inimese kohta kujunes 41 000 krooni, kahele inimesele maksti vähem.
Eli Lilly kulul käis USAs Floridas Ameerika Diabeediassotsiatsiooni kongressil 7 arsti. Ravimifirma tasus nende lennu, majutuse, kindlustuse ja registreerimise eest kokku ligi 200 000 krooni.
Eesti tipparstide, oma ala arvamusliidrite eest on ravimifirma valmis tasuma kogu reisi maksumuse, olgu see summa kui tahes suur.
Näiteks Richter maksis kolmele arstile reisi eest Torontosse kokku 363 000 krooni. Vähiarst Hele Everausile maksis Roche kinni ligi 70 000 kroonise USA Florida konverentsireisi. Aventis Pharma maksis Helis Pokkerile kinni USA Chicago konverentsi, mille maksumus ulatus 63 000 kroonini. Baxter AG maksis kinni Edward Laanele ja Kadri Saksale kinni Argentina konverentsireisi, mis maksis ühele inimesele ligi 62 000 krooni.
Paljudele tohtritele on ravimifirmad piirdunud ka 2000-3000 kroonise toetusega, kuid ülejäänud võib tasuda kas erialaliit, haigla või arst ise.
Allikas: aripaev.ee