Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta teatas, et Danske Banki rahapesujuhtum näitas puudujääke Eesti korruptsiooniennetuse süsteemis ning sellest tulenevalt algatab justiitsministeerium korruptsioonivastase seaduse tervikliku ülevaatuse. Revisjoni eesmärk on vaadata üle, kas seadus annab finantssektoris piisavad tööriistad korruptsiooniriskide ennetamiseks ja kas probleeme on võimalik tulevikus vältida. Selle käigus kaardistatakse korruptsiooniseaduse probleemid ning pakutakse välja lahendused, mille väljatöötamise kavatsus plaanitakse valmis saada aasta lõpuks.
Ameerika Ühendriigid andsid aasta aega tagasi Eestile 50 miljonit dollarit Danske Bankile rahapesu eest määratud trahvist. Kokkulepe oli, et Eesti kasutab raha selleks, et tugevdada finantskuritegevuse vastu võitlemist või selle ennetamist.
Justiitsministeerium plaanib 1,2 miljonit eurot sellest trahvirahast kasutada järgneva nelja aasta jooksul selleks, et parandada Eestis korruptsiooniennetust.
Pakosta rõhutas, et ühiskond ja majandus on viimastel aastatel muutunud ning see seab uusi väljakutseid korruptsioonivastasele tegevusele. Näiteks toob ta välja vajaduse parema läbipaistvuse järele ametnike lobikohtumistes ning vajaduse täpsustada korruptsiooni määratlust seaduses.
Riigikogus jätkuvad paralleelselt arutelud korruptsioonivastase seaduse muutmiste üle, sealhulgas teemadel, kuidas täpselt defineerida olukordi ja isikuid, kelle puhul on vajalik ametnikul taanduda seoses võimalikku huvide konfliktiga. Eelnõude eesmärk on lihtsustada ja selgitada korruptsiooniks lugemist ning vältida ebaõigeid tõlgendusi.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ütles, et ametiisiku seisundist tulenevaid piiranguid ei peaks laiendama automaatselt erialadele, mis olemuslikult ei täida avalikku võimu, nagu teadlased või advokaadid.
Loe täpsemalt ERR artiklist.