Rikkumisest teavitaja kaitse seadusel on oluline sisu täiesti olemas Selle eesmärk on ühiskonnasisese läbipaistvuse suurendamine Väga kahju, kui ka TKSi debatt lõppeks olematu resultaadiga Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TKS) eelnõuga juhtus
Viimaste aegade kõrgtasemel korruptsioonijuhtumite avalikkuse ette tulek on pannud paljud isikud ja isikute ühendused rahutult nihelema. Reaktsioon ja ajastus toimuvale pole ootamatu ja ilmselt on selleks põhjust. Nagu vanarahvas targalt ütleb: „Eks see koer ikka kiunatab, kes kaikaga pihta saab“.
Eesti avalikkusele oli niisugust riigikohtu otsust väga vaja, sest see annab kindlust meie kohtuvõimu suutlikkuse suhtes menetleda võimu omavate isikute kuritegusid, kirjutab TÜ kriminoloogia professor Jüri Saar (IRL).
Edaspidi tehtaks menetlustoiminguid riigikogu liikme puhul ainult asjaosalist informeerides à la „Tere, me hakkame teid nüüd salaja pealt kuulama”.
Kriminoloogiaprofessor Jüri Saar kirjutab Sirbis, et Keskerakonna ja Reformierakonna sisemise käitumisjoonise sarnasus on ehmatav. Kas otsustamisse kaasatakse neid, keda otsused puudutavad, või jätkub inimeste tegemine «vägisi õnnelikuks»?, küsib ta oma arvamusloos.
Sotsioloog Max Weber on kirjutanud XX sajandi alguse poliitikast, mis paratamatult toob esile uut laadi käitumisviisid. Kui kujunevad välja poliitikast elatuvad grupid, saab poliitikategemisest elatusvahend nagu iga teinegi tasustatav töö
Sel nädalal on mõistetavalt palju räägitud poliitilise kultuuri nõrkadest külgedest. Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar kirjutab poliitilise korruptsiooni olemusest, selle ühiskonnaohtlikkusest ja avaldumisvormidest Eestis. Korruptsioon