- Rikkumisest teavitaja kaitse seadusel on oluline sisu täiesti olemas
- Selle eesmärk on ühiskonnasisese läbipaistvuse suurendamine
- Väga kahju, kui ka TKSi debatt lõppeks olematu resultaadiga
Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TKS) eelnõuga juhtus kõige halvem asi, mis ühe seadusega juhtuda saab – see sattus poliitpõhulõugadele hambusse. Nii et ratsionaalne arutelu asendus näiliselt aktiivse huviga valdkonna vastu, mis paraku väljendub võimalikult paljude poliitstaaride sooviga sealt jutuainet saada. Mäletatavasti juhtus sama hiljuti kooseluseadusega ja viha(vaenu)kõneseadusega, tuliste debattide tulemuseks oli ümmargune null. Väga kahju, kui ka TKSi debatt lõppeks samasuguse olematu resultaadiga.
Initsiatiiv praegu tulipunktis oleva seaduse vastuvõtmiseks tuli Euroopa Komisjonist, kust on ka pärit rikkumismenetluse ähvardus Eesti riigile, kui seaduse vastuvõtmine venima jääb. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu 17. detsembril. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis riigikokku 16. detsembril. Eelnõu esimene lugemine toimus parlamendis käesoleva aasta 26. jaanuaril, muudatusettepanekute tähtajaks määrati 8. veebruar.
Loe artiklit täismahus Postimehest.