Justiitsministeerium keeldub võrdse kohtlemise volinikule Soraineni advokaadibüroolt tellitud analüüsi esitamast, samuti ei jagata analüüsi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Minister Liisa-Ly Pakosta sõnul aitab dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks märkimine ühiskonnas paanikat vältida.
Läinud aasta oktoobris tellis justiitsministeerium Soraineni advokaadibüroolt analüüsi selle kohta, kuidas panna kokku soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Tänaseks on analüüs valmis.
Jaanuari lõpus palus analüüsi näha soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – riigiametnik Christian Veske, kelle tööd ja tegemisi võimalik seadusemuudatus kõige enam mõjutab.
"Enne, kui see seaduseelnõu justiitsministeeriumisse liikus, oli ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutada," rääkis Veske ERR-ile ning meenutas, toonast sisulist ning pikka kaasamist, kuhu kantselei tublisti panustas. "Aga sellest hetkest, kui ta on justiitsministeeriumisse liikunud, enam meid kaasatud ei ole," lisas ta.
Pakosta aga selgitas, et just eelnõu pikas ajaloos peitubki justiitsministeeriumi vaoshoitud kommunikatsiooni põhjus. Ta rääkis, et tänane võrdsete võimaluste seadus jõudis Eesti õigusesse siis, kui Eestil oli vaja üle võtta Euroopa Liidu võrdse kohtlemise direktiiv. Ka see direktiiv sündis pärast pikki riikidevahelisi vaidlusi, mille tulemust nimetab Pakosta võimalikult kitsaks kokkuleppeks.
"Meie põhiseaduse kaitse on tegelikult laiem, kui on selle Euroopa direktiivi kaitse," sõnas ta ning lisas, et kui Eestis võrdse kohtlemise seadus loodi, lähtuti seal rangelt direktivist. "Minu soov on selles, et me tekitaksime selle laiema kaitse, mis vastaks põhiseadusele."
Pakosta kinnitas, et kui justiitsministeerium on omapoolse pakkumise eelnõuks vorminud, kutsutakse laua taha nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika eest vastutavad ametnikud kui võrdõigusvolinik Christian Veske.
Veske ütles, et riigiasutused võiksid koostööd teha seadusloome võimalikult varajases etapis. Niimoodi oleks tema meelest efektiivsem. "Muidu panustatakse palju aega ja raha, tehakse eelnõu valmis ja siis selgub, et teised osapooled näevad seal suuri probleemkohti, mida tuleb siis hilisemas faasis lahendama hakata," sõnas Veske.
Loe lähemalt ERR uudistest.