Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets saatis justiitsminister Lea Danilson-Järgile (Isamaa) kirja, et see liiguks kiiremini edasi eelmise valitsuse ajal justiitsministeeriumi enda poolt algatatud eelnõuga, mis annaks täiendavaid võimalusi erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks.
Läänemets meenutas, et justiitsministeerium esitas juba maikuus kooskõlastamiseks erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu, millele siseministeerium vastas märkustega 20. juunil.
"Palun justiitsministril otsida võimalusi, et liikuda kiiremas korras edasi eelnõuga, mis annaks täiendavaid võimalusi erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks. Eelnõu ning selle kaudu järelevalvemeetmete võimestamine ja tõhusam kontrollmehhanism tagaks Eestile ausama ja läbipaistvama poliitilise kultuuri ning maandaks huvide konflikti ja korruptsiooniriski," kirjutas Läänemets.
Siseminister lisas, et eriti oluline on täiendavate kontrollmeetmete võimaldamine tänases julgeolekuolukorras.
"Risk, et vaenulikud välisriigid ja -agendid otsivad võimalusi Eesti sisepoliitika mõjutamiseks, on täna suurem kui kunagi varem. Üks võimalus siseriiklike protsesse mõjutada, suunata ja vajadusel destabiliseerida, on erinevate ühiskondlike ja poliitiliste jõudude, sealhulgas erakondade rahastamine," märkis Läänemets.
Ta lisas, et me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, kes saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba asjakohaseid õiguskaitseasutusi.
Danilson-Järg: eelnõu pole poliitiliselt tähtis
ERR kirjutas 22. septembril, et kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu ootas kooskõlastuse läbinult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, on ta jäänud justiitsministeeriumisse toppama. Uue justiitsministri Lea Danilson-Järgi sõnul pole eelnõu, mis suurendaks erakondade rahastamise järelevalvet, hetkel poliitiliselt esmatähtis.
"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega," tõi Danilson-Järg põhjenduseks.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.
Ta nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. "Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides," sõnas Tarand.
"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus," märkis Tarand.
Seadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.
Samuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse.
Loe artiklit ERRist.