Kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu ootas kooskõlastuse läbinult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, on ta jäänud justiitsministeeriumisse toppama. Uue ministri sõnul pole eelnõu, mis suurendaks erakondade rahastamise järelevalvet, hetkel poliitiliselt esmatähtis.
"Praegune valitsus on kokku leppinud väga ambitsioonikas plaanis, mille elluviimisega on väga kiire. Hetkel on kõik jõupingutused keskendunud ühistele prioriteetsetele teemadele, nagu näiteks, kuidas aidata inimestel toime tulla hindade kallinemisega, tagada energiajulgeolek, tugevdada siseturvalisust ja riigikaitset," loetles justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) teemasid, mille tõttu pole olnud tal mahti erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu valitsusse saata.
"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega," lisas Danilson-Järg põhjenduseks.
Mais erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) uurimisvolitusi, kooskõlastusringile saatnud toonane justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond), on üllatunud, et ministeeriumi uus juhtkond seadust piisavalt oluliseks ei pea.
"Oli teada, et kooskõlastusejärgne periood satub suvepuhkuste ajale ja võib seetõttu olla pikem. Ma eeldan siiski, et see eelnõu tuleb valitsusse kiiresti. Seal on olulised teemad, nagu korruptsioon, ja mul on üllatav kuulda, et see pole uue ministri jaoks piisavalt oluline küsimus," sõnas Lauri.
Tema sõnul on tegemist hästi läbiarutatud teemaga, ja kui see eelnõu jõuaks kiiresti riigikogusse, siis võiks seaduse vastu võtta veel sel aastal. "See on hädavajalik eelnõu," rõhutas Lauri.
ERJK: pöördume peaministri poole
ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.
Ta nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. "Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides," sõnas Tarand.
Komisjonil on kavas tõstatada eelnõu toppamise teema peaminister Kaja Kallase juures. "Peame teadeoleva info baasil esitama peaministrile küsimuse ja palve see eelnõu oma tähelepanu alla võtta, sest eelmise valitsuse ajal oli ta sellest huvitatud," lausus Tarand.
Ka tema hinnangul on praegu piisavalt aega, et seadus veel selle riigikogu koosseisu volituste ajal ära menetleda ja jõustada. "Sest kui seda ei juhtu, siis on komisjoni võimalused kontrollida erakondade rahastamise seaduslikkust algava valimiskampaania jooksul sama väikesed kui eelmisel korral. See tähendab, et suure tõenäosusega mingid asjad jäävad menetlemata," ütles Tarand.
"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus," märkis Tarand.
Seadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.
Samuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse.
Loe artiklit ERRist.