Justiitsministeerium kavandab seadusemuudatust, mis annaks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) pisut õigusi juurde ning kohustaks keelatud annetuse saanud erakondi raha riigieelarvesse kandma.
Kui erakond jääb praegu vahele keelatud annetusega, tuleb tal raha annetuse tegijale tagasi anda. Justiitsminister Maris Lauri hinnangul võiks see võimalus alles jääda, kuid ainult juhul, kui raha makstaks tagasi kohe, mitte pärast vahelejäämist.
"Aga kui ta hakkab seda raha enda käes hoidma ja tagasimaksmisega venitama, siis võib-olla tuleks kanda need vahendid riigieelarvesse," ütles Lauri. Niisuguse ettepaneku teeb ministeerium ka värskes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses.
Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarand märkis, et praeguse korra järgi pole annetuse tegijal endal suuremat riski, samas kui erakond võib keelatud annetuse kasutamisest palju kasu saada.
"Kuni selleni, et väiksematel puhkudel inimesed teevad iseenda või oma sõprade firmadega selliseid tehinguid. Et võtab firmast raha välja, pärast paneb tagasi, ostab oma firmalt teenust ja nii edasi," selgitas Tarand. "Siis oleks teine lugu, kui raha läheb nii-öelda omade ringist välja, kui tuvastatakse ebaausal viisil tehtud tehing."
Justiitsministeerium sooviks täiendada ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tööriistakasti.
Maris Lauri märkis, et praegu ei pea inimesed komisjoni ees ütlusi andma. Tulevikus võib see kohustus tekkida.
"ERJK-l jääb puudu nendest võimekustest, mis on väga paljudel teistel järelevalveasutustel tegelikult olemas. See on takistanud ka erinevate vihjete kontrollimist ja küsitlemist," ütles Lauri.
Ühtlasi tekiks komisjonile õigus küsida dokumente kolmandatelt isikutel.
"Kui erakondade põhilised kampaaniapartnerid ei ole sugugi kohustatud ütlema seda, kas nad müüsid kõigile võrdse hinnaga reklaamipinda või keegi sai mingit soodustust, siis kahtlused jäävad õhku, aga tõtt kätte ei saa," ütles Tarand, kelle sõnul oleks seadusemuudatust tarvis.
Väljatöötamiskavatsusega otsitakse muuhulgas lahendust, kuidas haarata rahastamise järelevalvesse ka erakondade sidusorganisatsioonid.
"On noorteühendused, naisteühendused, seenioride ühendused," loetles Lauri. "Osa erakonnad loevad ka nendele organisatsioonidele tehtud annetused erakonna annetusteks. Aga on ka olukordi, kus on sisuliselt erakonnaga seotud organisatsioonid, kes teevad erakonna nimel tööd, saavad kuskilt kõrvalt raha ja seda ei loeta erakonna rahastamiseks."
Kuidas sidusorganisatsioone täpselt määratleda, tuleb Lauri sõnul veel arutada.
Praegu ütleb seadus, et erakond peab olema niisuguse ühenduse liige või asutaja. Ühtegi sidusorganisatsiooni pole tänaseni registreeritud.
Keskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid rääkis samuti, et uut definitsiooni tuleks nüüd otsima hakata.
"See on probleem, sellega peaks tegelema, selle peaks tegema läbipaistvamaks. Ja kõik erakonnad, kellel on olemas sellised varjatud sidusorganisatsioonid, need tuleks siis rohkem avalikkuse ette tuua," ütles Karilaid. "Ja ma arvan, et siis läheks ka valimiskampaania aruanded veel läbipaistvamaks ja arusaadavamaks."
Karilaid: ERJK võiks erapooletum olla
Läinud aasta kevadel tegid toonased koalitsioonipartnerid EKRE, Isamaa ja Keskerakond ettepaneku erakondade rahastamise järelevalve riigikontrolli hooleks anda. Ettepanekus märgiti, et tänasel komisjonil pole järelevalveks piisavalt ressursse ega õigusi.
Maris Lauri ütles, et ministeeriumis plaanitav eelnõu võiks õiguste probleemi ära lahendada.
"Kui ta saab endale rohkem õigusi, siis paratamatult peaks tal olema rohkem vahendeid, et oma tööd efektiivselt teha," ütles Lauri.
Väga palju komisjon ei ootagi. Kaarel Tarandi sõnul võiks komisjonis 1,2 nõunikukoha asemel olla kaks kohta. "Meil on vaja, et meil oleks õigusspetsialist ja finantsspetsialist," sõnas Tarand.
Jaanus Karilaid jälle leiab, et eelnõu väljatöötamise käigus peaks arutama ka komisjoni sisu ja töökorraldust.
"Ega küsimus polegi ju selles täpsemas mehhanismis. Oluline on, et ta oleks tõhus ja arusaadav ja oleks tagatud see võrdse kohtlemise põhimõte. Et ei oleks energiat ja jõudu ainult ühe erakonna jaoks, et oleks rohkem seda võrdse kohtlemise põhimõtet rakendatud," rääkis Karilaid.
Laiemat pilti kutsub vaatama ka Tarand. Ta ütles, et justiitsministeerium juhib tähelepanu õigetele probleemidele ja pakub mõistlikke lahendusi, kuid erakonnaseadus väärib põhimõttelisemat arutelu.
"Kas see üle 15 aasta kehtinud kord, et ettevõtete annetused on erakondadele keelatud ja selle tõttu jagatakse neile heldelt või vähemheldelt riigieelarvest raha, kas see on õigustatud ja põhjendatud? Kas need eesmärgid on saavutatud, mis 2005. aastal seati?" küsis Tarand. "Minu arusaamist järgi ei ole."
Tarandi hinnangul võiks aru pidada ka selle üle, kuidas motiveerida erakondi rohkem oma tulude eest hoolitsema: "Siin võib tõmmata paralleele kultuuriasutustega, kellele öeldakse, et riigi toetus mingis ulatuses on, aga omatulud on need, mille eest te saate asju teha."
Kolmanda asjana tõi Tarand esile riigikogust välja jäänud erakondade toetamise.
"Üks lihtne lahendus oleks see, et riigieelarvelist toetust arvestataks mitte riigikokku saadud mandaatide järgi, vaid selle järgi, kui palju keegi sai hääli;" pakkus Tarand. "Põhimõtteliselt on võimalik määrata igale häälele neljaks aastaks mingi hind."
Loe ERRist.