Rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International 2013. aasta korruptsioonitajumise edetabelis on Eesti 177 riigi seas 68 punktiga sajast võimalikust 28. kohal.
Eelmisel aastal oli Eesti 174 riigi hulgas 32. kohal.
Edetabeli eesotsas on tänavu, nagu mullugi, Taani ja Uus-Meremaa, kes kogusid võimalikust 100 punktist 91.
Mullu teisel kohal olnud Soome jagab tänavu 89 punktiga Rootsiga kolmandat kohta. Viiendal kohal on Norra ja Singapur, neile järgnevad Šveits, Holland, Austria, Kanada, Luksemburg ja Saksamaa.
Poola on 60 punktiga 38. kohal, Leedu 57 punktiga 43. kohal ja Läti 53 punktiga 49. kohal. Nende kõigi kolme riigi koht edetabelis on tõusnud, nagu Eestigi oma.
Venemaa on 28 punktiga, mis on sama tulemus, nagu möödunud aastal, tõusnud 133. kohalt 127-ndale.
Tabeli lõpus on endiselt Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia, kelle indeks on 8.
Korruptsioonivaba Eesti: meil tuleb veel palju pingutada
"Eesti teatud edasiliikumine korruptsioonitajumise indeksi tabelis on rõõmustav. Samas tuleb tähele panna, et positiivseid hinnanguid anti Eestile eelkõige reeglite ja seaduste loomise eest, mitte aga selle eest, kuidas nendest reeglitest kinni peetakse," vahendas ühing Korruptsioonivaba Eesti oma juhatuse esimehe Jaanus Tehveri sõnu.
Korruptsioonivaba Eesti hinnangul võib Eesti tulemuse neljapunktiline paranemine olla seotud sellega, et rahvusvahelised eksperdid pidasid positiivseks uue korruptsioonivastase seaduse jõustumist ja uue riikliku korruptsioonivastase strateegia koostamist. Ühing osales omapoolsete ettepanekutega mõlema dokumendi koostamises.
"Korruptsioonitajumise indeksi tabeli esimeses otsas olevate riikideni jõudmiseks tuleb Eestil veel siiski palju pingutada," ütles Jaanus Tehver. "Ühelt poolt on Eestil vaja näidata, et kehtivaid seadusi ka tegelikult täidetakse ning rikkumiste kahtlustele alati adekvaatselt reageeritakse. Teiselt poolt on oluline rakendada rohujuuretasandi meetmeid praktiliste käitumisjuhiste juurutamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ning üldise juhtimiskultuuri parandamiseks nii avalikus kui erasektoris."
Ühingu arvates on palju võimalik ära teha ka ilma uusi seadusi vastu võtmata ning riigi initsiatiivi või sundi ootamata. "Oluline on teadvustada, et korruptsiooni vastu võitlemine ei ole üksnes riigi või kitsalt politsei ja kohtute ülesanne, selles on oma roll igal juhil ja ka üksikisikul," ütles Tehver. "Märkimisväärne tõus korruptsioonitajumise indeksi pingereas ei saa tulla ilma, et muutuks Eesti ühiskonna suhtumine korruptsiooni ilmingutesse ja tahe iga isiku tasandil probleemi lahendamiseks midagi ise ära teha."
Eesti korruptsioonitaseme vähendamiseks kavandab ühing Korruptsioonivaba Eesti mitmeid tegevusi. Üks hämar valdkond on äri ja poliitika vahelised suhted, mis pole selged ega läbipaistavad. Selleks kavandab ühing lobitegevust puudutavat projekti, mille eesmärgiks on lobitegevuse reguleerimine ja huvide konflikti vältimine majanduse ja poliitika ristumiskohtadel.
Samuti on ühingu hinnangul vajalik endiselt saavutada, et riigikogu koostaks endale käitumiskoodeksi. Kahetsusväärselt on senised katsed koodeksit koostada parlamendis summutatud. Niimoodi on Riigikogu jätnud kasutamata võimaluse, et koodeksi koostamise protsessi kaudu parandada Eesti poliitilist kultuuri ning vähendada jokk-skeemide kasutamist seadusandja tasandil. Ühing pöördub veel kord riigikogu erakondade poole üleskutsega koostada parlamendiliikme käitumiskoodeks.
Rahul ei saa olla korruptsioonist teavitajate kaitsega, mis on praegu Eestis liiga deklaratiivne.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati üheksat rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st. Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti. Allikate hinnang käsitleb viimast kahte aastat. Indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsioonivastane tegevus ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency Internationali esindaja rolli täitmine Eestis. Ühingu oluline toetaja on Avatud Eesti Fond.