Kingitused ja reisid

Tasakaalustatud ja objektiivne teemakäsitlus eeldab ajakirjaniku neutraalsust – isikliku emotsionaalse suhte puudumist – nii teema kui ka kasutatavate allikate suhtes.

Antropoloogid ütlevad kingituste tegemise funktsiooni kohta kultuuris, et need on sümboolne sild headeks suheteks kahe isiku/ grupi vahel. Kui keegi teeb ajakirjanikule kingituse ja ajakirjanik võtab kingi vastu, aktsepteerib ta kingitegija soovi heaks läbisaamiseks ning üldiste aktsepteeritud käitumisnormide kohaselt peaks vastama kingitegijale samaga. Seetõttu on ajakirjanikul raske suhtuda kingitegijasse neutraalselt ning edaspidise teemakajastuse puhul võib see hakata olulist rolli mängima kajastuse pehmendaja või subjektiivsuse suurendajana. Isegi kui kingitegija ei oota kingi eest positiivset kajastust ja ajakirjanik deklareerib oma sõltumatust, hakkab kingi tegemise fakt taustategurina omavahelisi suhteid mõjutama.

Mõistlik on teha vahet väheväärtuslikel ja väärtuslikel kingitustel. Kingi väärtuse suurenemisega kasvab ka probleem ajakirjaniku jaoks ja raskem on jääda sõltumatuks. Mõningatel juhtudel tehakse vahet kinkidel, mille väärtus on alla 10 euro, mida peetakse väheväärtuslikuks, kallimaid kui 10-euroseid kinke peetakse heaks tooniks mitte vastu võtta. Väheväärtuslikeks kinkideks loetakse ka firmade või ühingute ja organisatsioonide meeneid, nende logoga pastapliiatseid, tasse, võtmehoidjaid jms.

Reisid kuuluvad väärtuslike kingituste hulka. Kui reisi rahastab kommertshuvidega organisatsioon, on selge, et ajakirjanikult oodatakse sellise suure investeeringu eest ka vastuteenet, kui just ei deklareerita teisiti. Reisi vastu võttes ja sellest antud hetkel mitte kirjutades tekib siiski sõltuvussuhe reisi kinkija ja ajakirjaniku vahel. Kui edaspidi on vaja antud firmast kirjutada kriitiliselt, on ajakirjanikul seda raske teha.

Natuke teine on lugu siis, kui reisi rahastab mittekommertslik organisatsioon – enamasti on nende reiside eesmärgiks ajakirjanike harimine, nende silmaringi laiendamine ja puudub ajakirjanike kohustus reisidest kirjutada. Siiski peituvad ka siin ohud – ajakirjanikul võib tekkida konflikt kui peaks olema vajadus kritiseerida või seada kahtluse alla antud organisatsiooni tegevust.

Sisukord

1 Kingitused

Naisteajakirjade töötajad kutsutakse ilutoodete esitlusele ja makstakse neile kinni sinnasõitmise kulud; esitlus ise toimub eksklusiivses spaas, lisaks toimub kohapeal toitlustamine ja kaasa antakse hinnalisi tootenäidiseid.

Juhul, kui naisteajakirja töötaja võtab kingituse vastu ja kirjutab sellest, tuleb loo juurde teha märge, kelle kulul esitlusel käidi .
Ilutoodetest ei peaks ilmuma reklaamlugu, vaid ajakirjanduslik materjal – lugu, kus võrreldakse erinevate firmade ilutooteid; hinnatakse erinevaid tooteid ekspertide abiga vms.

Uue hotelli avamisele kutsutavatele ajakirjanikele pakutakse võimalust hotellis mõned ööd tasuta ööbida. Neid ei seota lubadusega kirjutada hotelli avamisest lugu.

Ajakirjanik ei võta tasuta ööbimise pakkumist vastu; toimetus katab kõik kulud.
Kui ajakirjanik võtab pakkumise vastu ja kirjutab sellest loo, sest see pakub laiemat avalikku huvi, vaatab toimetaja loo üle tasakaalustatuse ja objektiivsuse seisukohalt, et tegemist ei oleks reklaamtekstiga.
Kui ajakirjanik võtab pakkumise vastu, ilmub loo juures märge, et hotellis ööbimise kulud kattis majutusettevõte.

Ajakirjanik teeb intervjuu tuntud ettevõtjaga. Intervjuu toimub hubases kohvikus ja ettevõtja teeb ettepaneku, et tema tasub intervjuu jooksul joodud tassi kohvi eest.

Tassi kohvi vastuvõtmine ei kujuta endast probleemi, sest ei kalluta ajakirjanikku inimese kohta paremini kirjutama.
Ajakirjanik otsustab pakkumise üle lähtuvalt inimesest ja situatsioonist – kui pakkumisest keeldumine solvaks inimest, võtab ta pakkumise vastu. Loo kirjutamisel jääb ajakirjanik tasakaalustatuks ja objektiivseks.

Trükiväljaannetele saadetakse tasuta kontserdipiletid. Ühes väljaandes kasutab pileteid kultuurilehekülgede toimetaja koos oma kaaslasega, teises väljaandes pakub peatoimetaja pileteid oma täisealisele lapsele. Esimeses ilmub üritusest toimumise järel pikk reportaaž, teises enne üritust lühike uudisnupp ürituse toimumisest.

Kontserdipiletite saamine ei kohusta toimetust kontserdist kirjutama.
Kontserdi kohta tehakse enne üritust lugu, kui see pakub lugejatele huvi, kontserditeemat laiendatakse nii, et see ei oleks kontserdi reklaamtekst.
Kui lugu ilmub kontserdi toimumise järel, vaatab toimetaja loo üle tasakaalustatuse ja objektiivsuse seisukohast.

2 Mittekommertslike asutuste rahastatud reisid

Vabariigi president sõidab välisriiki riigivisiidile. Presidendi kantselei saadab kutse suurematele väljaannetele, et rahastatakse ka rühma ajakirjanike kaasasõitmist, et seda riiklikult tähtsat sündmust kajastada. Peatoimetajad valivad ise ajakirjanikud, kellele tehakse ettepanek reisil osaleda. Külaskäigu tulemusena ilmub üleriigilises päevalehes mitmeid informeerivaid lugusid nii presidendi visiidist kui ka muudest antud riigis silma hakanud huvipakkuvatest sündmustest. Osa lugusid kajastavad aga visiidi mitteametlikku osa.

Väljaanne maksab ajakirjaniku kaasasõitmise kulud ise, sest see tagab ajakirjaniku sõltumatuse teemakajastuses.
Kui väljaandel ei ole võimalik reisikulusid kinni maksta, kajastab ajakirjanik vaid avalikkusele huvipakkuvat osa sündmusest, kajastuses jälgib tasakaalustatuse ja objektiivsuse põhimõtteid ning loo juurde on märgitud, kelle kulul reis toimus.
Ajakirjanik kajastab vaid teemasid ja sündmusi, mille puhul on olemas avalik huvi. Mitteametliku osa kajastamine, mis loob visiidile reklaamimaigulist positiivset mõõdet, ei saa olla visiidist ilmuvate lugude peamine fookus ega moodustada põhiosa lugudest.

Spordialaliit kutsub konkreetseid spordiajakirjanikke telest, raadiost ja trükimeediast kaasa nii treeninglaagritesse kui ka väljaspool Eestit toimuvatele võistlustele kajastama selle ala käekäiku. Ajakirjanikele makstakse kinni reisikulud, ööbimine ja toitlustus, samuti päevarahad. Samuti kutsutakse treeninglaagritesse noori spordireportereid, kelle alaspetsiifika ei ole veel välja kujunenud. Ala on Eestis üsna marginaalne, võistlustulemustega ei hiilata, kuid ala saab pidevat kajastust nii teles, raadios kui ka päevalehtede spordikülgedel.

Ajakirjanik ei reisi spordialaliidu kulul, sest see vähendab tema ajakirjanduslikku sõltumatust. Piisava huvi korral antud spordiala vastu maksab toimetus ise reisikulud.
Juhul, kui toimetusel ei ole võimalik kulusid katta, otsustatakse toimetuses, kas antud võistluste/ treeninglaagri kajastamise osas on piisavalt avalikku huvi. Kui avalik huvi on väike, ei sõida ajakirjanik kaasa.
Kui sündmuse vastu on piisav avalik huvi ja toimetuse sisereeglid lubavad reisimist spordialaliidu kulul, peab loo juures olema märgitud reisi rahastaja.
Valminud loo vaatab toimetaja üle tasakaalustatuse ja objektiivsuse seisukohalt.

Kaitseministeerium ja NATO maksavad kinni ajakirjanike reise Iraaki ja Afganistani kajastama Eesti sõdurite välismissioone. Nende organiseeritud reiside järel ilmunud artiklites ei kahelda välismissioonide vajalikkuses.

Kinnimakstud reisidest ilmuvad vaid lood, mis pakuvad piisavalt avalikku huvi. Lugudes tuleb taotleda igakülgset lähenemist, mitte esitada vaid ametlikku liini
Kinnimakstud reiside kohta ilmunud lugudes on märgitud reisi rahastaja.
Valminud lood vaatab toimetaja üle tasakaalustatuse ja objektiivsuse seisukohalt.

3 Ettevõtete rahastatud reisid

Auto-motomaailma suurüritustele kutsutakse ajakirjanikke, kes kajastavad väljaannetes tehnikateemasid. Korraldaja maksab kinni ajakirjaniku reisi- ja ööbimiskulud kallites hotellides, ostetakse kingituseks kelli, rõivaid jms. Reis toimub väljaandja/ toimetaja teadmisel. Autofirmad löövad üksteist üle, et ajakirjanikke paremini teenindada, neid huvitavatesse maadesse viia, et nad rahule jääksid, lootuses, et nad kirjutavad nende autodest hästi. Enamasti ilmuvad kiitvad lood ajalehe tarbija- või tehnikaküljel.

Ajakirjanik ei reisi kommertsettevõtte kulul, sest see vähendab tema sõltumatust ja võimalusi objektiivseks ning tasakaalustatud teemakäsitluseks.
Juhul, kui ajakirjanik võtab reisipakkumise vastu (sest muidu puuduks tal näiteks võimalus vastavat infot hankida), ei seo ta ennast lubadusega positiivseks kajastuseks.
Juhul, kui ajakirjanik reisib kommertsettevõtte kulul ja kirjutab sellest, märgitakse loo juurde, kellel kulul reis toimus.
Valminud loo vaatab toimetaja üle tasakaalustatuse ja objektiivsuse seisukohalt.

Lõuna-Eestis tegutsev suusakeskus pakub tuttavale ajakirjanikule, et too võiks tulla sinna koos oma perega tasuta aega veetma. Omanik ei varjagi, et tahaks positiivset kajastust.

Ajakirjanik loobub pakkumisest, sest kallite kingituste vastuvõtmine võib luua huvide konflikti olukorra.
Kui ajakirjanik siiski võtab pakkumise vastu, ei luba ta vastutasuks positiivset kajastust, sest tegemist oleks reklaamtekstiga. Ajakirjanik ei kirjuta reklaamtekste.