KVE tegevjuht: et 24 tunniga unustatakse erakonna korruptsiooniskandaal, näitab, et meie poliitiline kultuur pole veel läänelik

25.01.2021

Reformierakond asus koalitsiooni moodustama vaid päev varem korruptsioonikahtluse tõttu tagasi astunud erakonnaga. "AK.Nädal" uuris, kas Reformierakond normaliseerib Keskerakonnaga uut valitsust tehes korruptsiooni ning mida see uue valitsuse jaoks tähendab.

Elmar Sepp ja Ivo Parbus, idaraha skandaal ja suur Savisaare protsess, kus ka praegune kahtlustatav Hillar Teder korra juba altkäemaksu andmist erakonnale tunnistas. Keskerakonna rahaasjad on üks pikk ja hämar lugu ja nagu näha, pole Savisaare lahkumine korruptsioonikahtlusi erakonnast välja raputanud.

Aga kuidas jääb Reformierakonnaga? Kui jõuliselt peaks neile meelde tuletama nii kilekotiraha, Leedo sidruneid kui näiteks koalitsiooniläbirääkimistel taas tugevalt pilti tõusnud Keit Pentus-Rosimannusele Autorollot?

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul ei saa uuest koalitsioonist kumbki erakond oma korruptsioonitaagast üle. "Keskerakonnal on praegu erakordselt palju tegemist sellega ja ma arvan, et see nõrgestab neid lähemate valimiste eel ka valitsemisel väga otsustavalt. Ja kui vaadata Reformierakonna viimast kümmet aastat, siis kindlasti me leiame ka seal plekke, mida ükski erakond oma mantlireväärile ei tahaks," sõnas ta.

Samas toob Soonvald välja, et nüüdsed oponendid EKRE ja Isamaa, kes on varmad seda korruptsioonikaarti ära kasutama, olid ise mitu aastat Keskerakonnaga koos võimul. Arvestada tuleb ka poliitilist reaalsust ehk valitsuse teevad need, kes saavad piisava arvu hääli kokku.

Just sellise loogikaga läheneb praegusele olukorrale ka reformierakondlasest mitmekordne endine minister, kuid nüüd juba aastaid suurt poliitikat kõrvalt vaatav Rein Lang. "101 on see maagiline number, mille piires peab arvutama ja kindlasti on kaks partnerit ju stabiilsuse seisukohast parem kui kolm partnerit. Seal on tuhat argumenti," sõnas ta.

Langi sõnul ei maksa olla naiivne ja arvata, et eelmise valitsuse kukutas korruptsioonijuhtum. "Pinged olid väga selgelt kogunenud ju pikka aega, mida täna keegi ei eita. Et need pinged muudkui kuhjusid,kuhjusid ja kuhjusid ja kui järjekordne Tre Raadio raadiosaade oli eetrisse läinud, siis kõik haarasid peast kinni."

Lang lisas, et vaadata tuleb ka seda, kes korruptsioonist kõige rohkem räägivad. "Need, kes on koalitsiooniläbirääkimistelt kõrvale jäänud, need üritavad nüüd rääkida, et tohutu korruptsioon on majas, unustades nüüd ära mingisugused teod, mis ise on toime pandud siin aastaid tagasi, aga see kõik on selline mängu ilu," ütles Lang.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju viimasega päriselt nõus ei ole. "Skeptikud ühiskonnas ütlevad, et iga erakond on ühel või teisel hetkel jäänud korruptsiooniskandaaliga vahele või siis on nende suhtes mingisuguseid kahtlusi olnud, mis on kindlasti tõsi, aga nii pessimistlik olla ka ei saa."

Paju ei ole kindel, et kahtlustuse saanud erakond valitsuskoalitsioonis on päriselt paslik.

"See, et peaministrierakond võttis vastutuse tagasi astuda, see oli ainuvõimalik samm. Küll aga see, et 24 tunni jooksul see justkui ära unustati, mille eest kahtlustus esitati, kindlasti näitab, et me ei ole päris seal, kus me tahaksime olla kultuuri mõttes," märkis Paju.

Tagasi valitsusse minekus kõhklejaid on ka Keskerakonna sees

Tallinna linnapea, Keskerakonna juhatuse liige Mihhail Kõlvart ütles kohe pärast valitsuse tagasi astumise otsust, et Keskerakond võiks opositsiooni minna. Selle üks põhjus on ideoloogiline – erakond oli pigem konservatiivse valitsuse eestvedaja, kuid nüüd astub kohe liberaalsesse.

"Kui sa nii kiiresti ühest ideoloogilisest valemist lähed teisele, sa võid kaotada ideoloogilise selgroo. Ja seega ma arvasin, et võib-olla see ei oleks õige praeguses olukorras seda nii kiiresti teha," märkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tekib sellele lisaks ilmselt olukord, kus uue koalitsiooni tehtud positiivsed asjad kantakse Reformierakonna kui nii öelda uue tulija arvele, samal ajal kõik probleemid, millega valitsus hakkama ei saa, jäävad Keskerakonna kui eelmise valitsuse juhtpartei arvele. Oluline on seejuures Kõlvarti sõnul asjaolu, et korruptsioonikahtlustus ei kao erakonnalt niipea.

"Ministrid teevad tööd, nad sooviksid rääkida sisulistest asjadest, aga huvi nende vastu on ainult sel juhul, kui nad peavad kommenteerima midagi, mis piltlikult öeldes on seotud näiteks Porto Francoga," sõnas linnapea.

See omakorda mõjutab Kõlvarti sõnul enne kohalikke valimisi negatiivselt ka erakonna populaarsust. Soonvald toob aga esile, et tegelikult võib kohalikke valimisi silmas pidades oodata, et Keskerakonna peamine vastane Reformierakond käitub Tallinnas Keskerakonna suunas pehmemalt. Reformierakonnal on raske minna valimistele Keskerakonna vastu korruptsioonivastaste loosungitega, olles samal ajal riigi tasandil nendega koalitsioonis.

Kõlvart usub, et Toompea koalitsioon all-linna valimistel tähtsust ei oma. "Seda oodata, et nüüd Tallinna opositsioon ja konkreetselt Reformierakond hakkab kuidagi teistmoodi Keskerakonna suhtes käituma, noh, oleks liiga palju."

Vaata "AK. Nädal" saatelõiku ERRis.