Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et kõrgete poliitikute küsitavale käitumisele on avalikkusel selgem hinnangut anda, kui oleks olemas riigikogu liikmete eetikakoodeks.
Ühing leiab, et viimasel ajal arutelu tekitanud parlamendiliikme võimalik sekkumine kohaliku tasandi võimuvaidlusesse või saadiku eetiliselt kaheldav äritegevus on näited valdkondadest, kus sageli viidatakse sellele, et seaduserikkumsit ei ole tuvastatud, aga avalikkusele jääb mulje vastuvõetamatust käitumisest.
"Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon on küll andnud eetikakoodeksi loomisele heakskiidu, kuid edasisi samme astutud pole," sõnas ühingu tegevjuht Asso Prii.
"Koodeksi peamine idee on just see, et riigikogu ise mõistab vajadust koodeksi järele ning algatab selle loomise, kaasates ülejäänud osapooli," sõnas Prii.
Tema sõnul on kohtupretsedentidel põhineva õigussüsteemiga riikides nagu Suurbritannia ja Kanada seadusandliku kogu käitumiskoodeksid iseenesest mõistetav nähtus.
Muuhulgas on parlamendisaadikutele mõeldud eetikakoodeksi loomiseni jõutud nii Lätis kui ka Leedus, aga ka Saksamaal ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Allikas: ERR.ee