Reklaamtekstide ja pressiteadete kirjutamine, organisatsioonide väljaannete toimetamine

 

Usaldusväärne ajakirjanik on auditooriumi silmis see, kes ei lase ennast ära osta, ei kajasta raha eest teemat allikale sobiva nurga alt, kes püüdleb tõe ja õigluse poole, muudab oma tegevusega ühiskonda paremaks ja läbipaistvamaks. Kui ajakirjanik annab hinnanguid millelegi, räägib millegi poolt või vastu, siis auditoorium eeldab, et ajakirjaniku hinnangud tuginevad mitmekülgsele info kaalumisele. Seega, kui ajakirjanik asub millegi poolt või vastu võitlema, midagi reklaamima või maha tegema, mõjub tema seisukoht usaldusväärsemana kui mõne teise isiku seisukohavõtt. Seda ka juhul, kui ajakirjaniku ülesastumine on markeeritud reklaamina ja auditoorium saab sellest aru, et see on reklaam. Usaldusväärsuse tõttu auditooriumi silmis oleks reklaami tellijatele kasulik, kui tema toodet või teenust reklaamiks ajakirjanik. See läheks aga vastuollu ajakirjandusliku tegevuse põhimõttega teenida avalikku huvi ja mitte kellegi kitsaid erahuve.

Ajakirjanikud ei ole reklaamitellija silmis vajalikud siiski ainult nende kõrge usaldusväärsuse tõttu auditooriumi jaoks, vaid ka oma ametialaste oskuste tõttu. Ajakirjanikud oskavad professionaalselt tekstiga ringi käia, esitada sõnumeid lihtsal ja arusaadaval viisil ja seetõttu on nende teksti koostamise ja toimetamise oskused nõutud mitte ainult ajakirjandusväljal, vaid ka ettevõtete ja institutsioonide poolt erinevate tarbijatele suunatud tekstide koostamisel. Kas ajakirjanik saab teha siin ainult tehnilist tööd ja siis ise end sellest tööst distantseerida? Kas on võimalik jääda objektiivseks või neutraalseks teatud teema, sündmuse, ettevõtmise või organisatsiooni suhtes, kui ühel hetkel kirjutab ajakirjanik raha eest sellest kiitva loo mõnda reklaamväljaandesse ja teisel hetkel peab valgustama antud teemat/ sündmust või organisatsiooni kriitilise nurga alt? Isegi kui ajakirjanik enda jaoks selle konflikti lahendab ja suudab ennast tellimustööst distantseerida, siis auditooriumi jaoks võib tekkida probleem, kohates ajakirjaniku nime nii reklaamlehe teksti all kui ka kriitilise uudisloo juures – kuidas saab ajakirjanik ühel hetkel asja kiita ja järgmisel hetkel laita? Mida siis uskuda?

 

 

Sisukord

1 Pressiteadete kirjutamine

Firma otsib koostööd vabakutselise ajakirjanikuga, kes kirjutaks neile pressiteateid. Ühe pressiteate kirjutamise eest pakutakse ajakirjanikule tasu kuni 300 eurot.

  • Ajakirjanik ei kirjuta pressiteateid ja ei saada neid oma nime all välja, sest see vähendab tema usaldusväärsust – ei saa üheaegselt olla sõltumatu ajakirjanik (tegutseda avalikkuse huvides) ja pressiesindaja (tegutseda kellegi erahuvides).

2 Ajakirjanduslik lisategevus

Ajakirjanik on põhikohaga tööl päevalehes, kuid samal ajal aitab toimetada vabatahtlikkuse korras oma kodukoha infolehte. Ajakirjanik ei ole kunagi püüdnud päevalehte saada oma kodukoha sündmuste kajastust.

 

  • Kodukoha infolehe toimetamises ei ole probleemi, kui see ei hakka segama ajakirjaniku põhitööd.
 

Tuntud raadiohääl loeb sisse raadio sotsiaalreklaami, sooviga õilsale algatusele kaasa aidata. Raadioreklaam tema häälega ei saa eetrisse minna, toimetaja laseb sotsiaalreklaami sisse lugeda teisel ajakirjanikul.

  • Tuntud raadioajakirjanik ei loe sisse reklaame, sest kuulajatel on raske vahet teha, kas tegemist on ajakirjandusliku või reklaammaterjaliga.

3 Suhtekorralduslik lisategevus

Ajalehe spordireporter töötab samaaegselt ka ühe spordialaliidu pressiesindajana.

  • Huvide konflikti situatsioon, mida toimetus taunib – ajakirjanik peab loobuma tööst kas spordireporterina või pressiesindajana. Ei saa üheaegselt teenida avalikku huvi ja spordialaliidu erahuvi.

4 Reklaamtekstide kirjutamine

Ajalehe vahel ilmub teemaleht, millesse on kirjutatud kinnimakstud reklaamlugusid toimetuse ajakirjanike poolt.

  • Reklaamlehe koostavad  reklaamitoimetuse töötajad, mitte ajakirjanikud. 
  • Kui väikeses toimetuses ei ole teisi tekstikirjutamist valdavaid inimesi, kirjutab tekstid ajakirjanik, aga ta hoidub edaspidi nende teemade kajastamisest ajakirjanikuna. Reklaamtekstile ei lisata ajakirjaniku nime. 
  • Reklaamtekstid peavad olema markeeritud märkega ’makstud tekst’ vms.
 

5 Suhtekorraldusliku materjali esitamine ajakirjanduslikuna

Veebiväljaande päevatoimetaja avaldab omauudiste vähesuse tõttu Eesti uudiste rubriigis rea pressiteadete tekste, milles on igas vahetatud mõned sõnad ning juurde on märgitud toimetajaks päevatoimetaja nimi.

  • Kui tegemist ei ole laiemale avalikkusele huvipakkuva teemaga, ei edastata pressiteate teksti veebiväljaande uudisvoos.
  • Kui tegemist on avalikkusele huvipakkuva teemaga, leiab veebiväljaande toimetaja võimaluse teha pressiteadet aluseks võttes ajakirjanduslik lugu, kuhu on lisatud täiendavaid vaatenurki ja allikaid.
 

6 Tellimustööde tegemine vabakutselisena

 Vabakutseline ajakirjanik kirjutab ajalehtedesse oma nime all arvamuslugusid ja toimetab paari suurettevõtte kliendilehte. Vajadusel kirjutab ajakirjanduslikult sobivaks tuntud poliitikute arvamusartikleid, mille juures tema nime ei ilmu.

 

  • Ajakirjanik ei kirjuta pressiteateid, ei toimeta kliendilehti, ei kirjuta tellimuslugusid, sest see kahandab tema usaldusväärsust ajakirjanikuna.