Nii prokuratuur kui ka Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus on seisukohal, et endise tööandja Bolti optsioonid deklareerimata jätnud majandusministeeriumi asekantsleri Sandra Särava tegevuses pole võimalik tahtlikke rikkumisi tuvastada.
"Meedias avaldatu põhjal ei näe prokuratuur hetkel kuriteole viitavaid tunnuseid," ütles ERR-ile prokuratuuri avalike suhete juht Kairi Küngas.
Evestus on samuti seisukohal, et praegusel juhul ei ole tahtlikke rikkumisi võimalik tuvastada, sest Särav on seisukohti avaldanud ettevõtlussektori suhtes laiemalt - mitte konkreetse ettevõtte suhtes - ning see ei too kaasa taandumise kohustust. "Kogu juhtum tõstab esile aga korruptsiooniennetuse vältimatut vajalikkust," ütles Evestus.
Ta lisas, et huvide deklareerimine on ette nähtud selleks, et ametiisiku puhul oleks juba eos välistatud isiklike majanduslike huvide esinemine tööalaste otsuste ja toimingute tegemisel.
"Erasektorist avalikku sektorisse liikumine on tervitatav, kuid selle juures tuleb tähelepanu pöörata, et vahetult eelmise tööandja huvides oleks otsuste tegemine aasta jooksul välditud. Nn pöördukseefekti silmas pidades on mõistlik ka ajaliselt edaspidi hoolikalt kaaluda, kas endise tööandja poolt initsieeritud lobikohtumistel osalemine on põhjendatud, eriti kui seda suhet saadavad lobistiga seotud majanduslikud huvid," selgitas Evestus.
ERR kirjutas teisipäeval, et Särav oli majanduslike huvide deklaratsioonis jäänud märkimata talle kuuluvad Bolti aktsiaoptsioonid. Särava sõnul polnud ta teadlik, et see on vajalik ning ta lubas need esimesel võimalusel deklaratsiooni kanda. Särav, kes töötas aastatel 2019 kuni 2021 Boltis valitsussuhete juhina ja globaalse kestliku arengu juhina, ütles ERR-ile, et enne rahvusringhäälingu päringut ei olnud ta teadlik, et optsioonide deklaratsioonis esitamine on kohustuslik.
Särav on ministeeriumis muu hulgas tegelenud ka Bolti puudutavate teemadega. Eelmisel nädalal kinnitas ta, et ministeerium ei toeta Euroopa Komisjoni plaani panna Bolti taksojuhid käibemaksu tasuma.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Ahti Kuninga hinnangul ei ole Särav teinud ministeeriumis kallutatud otsuseid.
"Ega meil üks inimene ei tegele teemadega, et seal on ikkagi meeskond taga, ministrini välja. Need igasugused isiklikud riskid on ka niimoodi maandatud. /.../ Viimased kümme aastat on meil algatuseks Uberi teemaga, siis majutuse teemadega, Bolt sealhulgas, tegelenud kolm erinevat asekantslerit, erinevad ministrid. Alati on meil need põhimõtted olnud täpselt samad, me ei ole kuskil kurssi muutnud. Ma ei näe siin mitte midagi isiklikku," rääkis Kuningas "Aktuaalsele kaamerale".
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa sõnas, et optsioonide omamine sellisel ametikohal võib teoorias tekitada huvide konflikti, mistõttu on oluline, et töötaja end õigel hetkel taandaks.
"Üldjuhul siis seotud isikute suhtes otsuseid ei tohi teha. Seotud isikud on seaduses nimetatud. Äriühing on üldjuhul seotud isikuks siis, kui ametiisik omab sellest vähemalt kümmet protsenti või on selle konkreetse äriühingu juhatuse liige või nõukogu liige. /.../ Aga seal võivad olla ka muud huvid ehk siis jällegi tuleks vaadata selle konkreetse situatsiooni sisse, olukorra sisse, analüüsida seda ja kui see mingi muu huvi on seal tuvastatav, siis tuleks ennast taandada," selgitas Kruusmaa.
Loe artiklit ERRist.