Endine õiguskantsler Allar Jõks, endine riigi peaprokurör Norman Aas ja endine prokurör Steven Hristo Evestus kritiseerisid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) Euroopa kontrollikoja liikmekandidaadiks esitamise protsessi ning tõdesid, et peaministri väide, et kontrollikoja liige on poliitiline ametikoht, ei pea paika.
"Ma ei nõustu peaministriga, et kontrollikoja kandidaat on poliitiline ametikoht, mis lepitakse kokku täpselt samamoodi nagu ministrid," kommenteeris vandeadvokaat Allar Jõks.
Jõksi sõnul tuleb eristada poliitilist ametikohta ja poliitilist nimetamisprotsessi.
"Kõik ametikohad, mida täidetakse vabariigi valitsuse või riigikogu poolt nimetamisega eeldavad poliitilisi kokkuleppeid. Kuid see ei muuda nimetatavat ametikohta alati poliitiliseks," rääkis Jõks.
Jõks märkis, et vabariigi valitsuse seaduses on kontrollikoja kandidaadi nimetamist reguleeritud samas sättes, kus Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku kandidaadi ja kohtujuristide nimetamist.
"Ainus erinevus on see, et kui kontrollikoja kandidaadi puhul tutvub valitsus eelnevalt riigikontrolöri arvamusega, siis kohtuniku ja kohtujuristide osas tutvub valitsus riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri arvamusega. Kas kohtuniku ja kohtujuristide ametikoht on poliitiline?" küsis Jõks retooriliselt.
Ka Steven Hristo Evestus märkis sotsiaalmeedias, et kontrollikoja liige ei ole poliitiline ametikoht.
"Mittepoliitilise ametikoha tunnusteks võib lugeda: ametikoht nõuab eriteadmisi, sõltumatust päevapoliitikast ja kui ametikohale määramiseks on seadusega kehtestatud protseduur. Seega pole kontrollikoja liige poliitiline ametikoht, mida poliitiliste kokkulepetega jagada," kirjutas Evestus.
Evestus selgitas, et nii nagu riigi peaprokurörikandidaadi leidmine on justiitsministri ülesanne, on kontrollikoja liikmekandidaadi leidmine rahandusministri ülesanne.
"See peaks toimuma avalikult, ausalt ja läbipaistvalt. Istuv justiitsminister ei saa hüpata riigi peaprokuröri kohale, siseminister ei saa muutuda üleöö politsei- ja piirivalveameti peadirektoriks, samuti ei tohiks põhiseadusest tulenevalt rahandusminister suvaliselt anda oma ülesandeid üheks päevaks üle teisele ministrile või peaminister neid sootuks oma kanda võtta," märkis Evestus.
Norman Aas tõdes. et Eestis on kujunenud olukord, kus kontrollikotta pääsemiseks tuleb olla valitsuserakondadega heades suhetes.
"Minu jaoks on oluliseks testküsimuseks, kuidas oleks võimalik nt Eesti riigikontrolöril saada kontrollikotta? Vastuseks paistab hetkel olevat, et tuleks teha riigikontrolörina valitsusele meelepäraseid otsuseid või minna eelnevalt poliitikasse. Võiks olla siiski ka kolmas võimalus, kus just eelnev apoliitilisus ja erialane professionaalsus annaks kandidaadile plusspunkte," ütles Aas.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles esmaspäeval "Terevisioonile" antud intervjuus, et Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadi nimetamine on erakonna esimeeste kokkulepe, sest tegemist on poliitilise ametikohaga.
"See kokkulepe on alati erakonna esimeeste vahel. See on alati nii olnud. See on poliitiline ametikoht. See lepitakse kokku täpselt samamoodi, nagu ministrid. Kuna me erakonna esimeestega kokkuleppele ei jõudnud selles osas, siis me leppisime kohe, et teeme selle teema üle hääletuse valitsuses. Nii et kõik on toimunud täpselt reeglitepäraselt," rääkis Kallas.
Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaat Keit Pentus-Rosimannus ütles esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et suunise ministeeriumile tema kandidatuur ette valmistada andis peaminister otsuse langetamise nädalal.
Loe artiklit ERRist.