Justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) ütles, et tal on kahtlusi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (Reformierakond) Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks esitamise juriidilise korrektsuse suhtes, kuid kuna selle kohta on vähe infot, siis tuleks protsessi laiemalt avada.
"Pentus-Rosimannuse kontrollikoja liikme kandidaadiks esitamise protsessi hindamine juriidilise korrektsuse aspektist on vähese info tõttu hetkel keeruline, kahtlusi muidugi on," ütles Danilson-Järg ERR-ile.
Lisaks valikuprotsessi moraalsele sobimatusele ning ainult ühe kandidaadi kaalumisele tekib ka küsimus, kas rahandusministrit asendanud maaeluministri allkirjastatud ettepanek oli ikka tema enda ette valmistatud või tegi seda rahandusminister ise ning taandumine otsustamisest oli tegelikult näiline ja formaalne, märkis justiitsminister.
"Kui ta osales otsuse kujundamisel, siis võib olla vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Selleks tuleb saada vastused küsimustele, kas ta mõjutas, et just teda esitataks kandidaadiks – näiteks kas ta andis vastavaid korraldusi ministeeriumis," selgitas Danilson-Järg.
Minister tõi esile, et korruptsioonivastase seaduse (KVS) kohaselt ei peaks ametiisik otsustama ega osalema üksikotsustes, mis teda ennast puudutavad ning taandama ennast sellise otsuse või toimingu tegemisest.
"Samuti ei tohi ametiisik ennast taandades delegeerida otsuse tegemist allapoole ehk siis minister ei tohiks mõnele teisele ministeeriumi töötajale sellise otsuse tegemist delegeerida. Antud juhul asendas otsuse tegemise juures ministrit teine minister," märkis Danilson-Järg.
"Lisaks tuleb mõista otsuse või toimingu tegemisena ka selles osalemist ja ettevalmistamist. (Endine prokurör – toim.) Steven Hristo Evestus juhtis meedias õigesti tähelepanu, et toimingupiirangu puhul tuleks vaadata ka selle sisulist suunamist," jätkas justiitsminister.
"Samas olen ka (riigi endise peaprokuröri – toim.) Norman Aasaga sama meelt, et kuna me ei tea, kas minister mõjutas ka ise kuidagi lõpliku otsuse kujunemist, ei saa ma anda hinnangut otsuse seaduspärasusele. Kui ta osales otsuse kujundamisel, siis võib olla vastuolu korruptsioonivastase seadusega," tõdes Danilson-Järg.
Küsimusele, kas tema hinnangul oleks prokuratuuril alust algatada selle juhtumi suhtes menetlus, vastas Danilson-Järg, et prokuratuur teeb oma otsused iseseisvalt ja sõltumatult ning seda ta kommenteerida ei saa.
"Küll aga loodan väga, et riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon võtab uurida ja hinnata Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks esitamise protsessi õiguspärasust," lisas justiitsminister.
Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval kinnitada Pentus-Rosimannuse Eesti järgmiseks liikmekandidaadiks Euroopa Kontrollikotta, milles kunagine riigi peaprokurör, vandeadvokaat Norman Aas ja endine prokurör Steven Hristo Evestus on näinud võimalikku toimingupiirangu rikkumist. Valitsuse otsus tehti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetest ministrite poolthäältega, Isamaa ministrid olid otsuse vastu. Kontrollikoja praegune eestlasest liige on Isamaa poliitik Juhan Parts, kelle ametiaeg lõppeb selle aastaga.
Loe artiklit ERRist.