Justiitsministeeriumi koostatud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse seaduse eelnõule on esitatud 285 muudatusettepanekut ning selle kavandatav jõustumine 1. juunil ei ole kindel, ütles juhtivkomisjoni esindaja, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson (Keskerakond).
"Eks see on lai teema ja ma arvan, et siin saab palju arutleda selle üle ning kuupäevi ei julge täna keegi välja käia – ei meie siin õiguskomisjonis ja ma arvan ka antud hetkel enam ministeerium. Võtame üks päev korraga," rääkis Jürgenson kolmapäeval ERR-ile.
Jürgensoni sõnul tuli suurim osa muudatusettepanekutest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioonilt, aga neid laekus ka Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt ning kaks ettepanekut ka Isamaalt. Lisaks on kaks riigikogu liiget kahe peale kokku teinud veel kolm muudatusettepanekut.
Samas tema sõnul veel reedeni õiguskantsleril ja huvirühmadel aega oma seisukohti esitada.
"Nii et muudatusettepanekuid on ja ega mina sellele teemale väga kiiret lahendust ei näe. Ma olen veendunud, et kõigi osalistega tuleb veel üks suuremat sorti ümarlaud tõenäoliselt maha pidada," rääkis Jürgenson. "Juba muudatusettepanekute nii suur arv näitab, et eelnõu vajab väga laiapõhjalist diskussiooni," lisas ta.
Küsimusele, kas rohke kriitika kõrval on õiguskomisjon saanud ka toetavaid seisukohti, tõi Jürgenson esile rahvusvahelised ettevõtted, kus sarnane kord juba omaalgatuslikult kehtib ning ühingu Korruptsioonivaba Eesti.
Jürgensoni sõnul näitavad Danske panga rahapesujuhtum, Tallinna Tehnikaülikooli näide või ka Rahvusooperis Estonia juhtunu, et on juhtumeid, kus selline regulatsioon oleks olnud suureks abiks ja toeks.
"Aga kas see peab olema nüüd nii laiapõhjaline, et me võtame selle Euroopa direktiivi ja teeme ise selle kaks korda mahukamaks – selles osas ma jään eriarvamusele," lisas ta.
Rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis peaks tagama konfidentsiaalsuse töötajatele, kes annavad teada korruptiivsetest rikkumistest eeskätt oma töökohal, läbis riigikogus esimese lugemise jaanuari lõpus. Eelnõu on aga pälvinud teravat kriitikat nii parlamendis kui ka erasektorilt.
Eelnõu tõukub Euroopa Liidu direktiivist, millele Eesti valitsus andis oma heakskiidu 2019. aastal, kui valitsusse kuulusid Keskerakond, EKRE ja Isamaa.
Kuna direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 17. detsember 2021, siis algatas Euroopa Komisjon, mis jälgib EL-i õiguse rakendamist liikmesriikides, Eesti suhtes rikkumismenetluse.
Loe ERRist.