Korrumpeerunud Vene ärimeeste must raha ületab endiselt riigipiire. Vene ajakirjanikud ja kodanikuaktivistid tõid näpunäiteid, kuidas ettevõtlust lõhkuv korruptsiooniprobleem paremini kontrolli alla saada. Neljapäeval tutvustasid Euroopa Liidu-Venemaa Kodanikuühiskonna Foorumi korruptsioonivastase võitluse ekspertgrupi liikmed raporteid, mis keskendusid Vene mustale rahale Euroopa territooriumil ja piiriülese korruptsiooni tunnustele. Foorumil esinenud Venemaa ajakirjaniku Artemi Troitski sõnul pole korruptsioon mitte vaid kuritegu, vaid lausa kindlat sorti mõtteviis ja mentaliteet. „Korruptsioon on ahvatlev, lihtne, kasumlik ja paindlik. Selle puhul seadused ei kehti – neid saab vajadusel kas enda kasuks pöörata, muuta või üleüldse eirata,“ ütles ta. Nii kaua, kuni sellist mõtteviisi levib ja ühiskond laseb sel toimuda, ei vaju korruptsioonijuhtumid sugugi unustuste hõlma. MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Asso Prii sõnul paikneb Venemaa Transparency Internationali (TI) korruptsioonitajumise uuringu tabelis 27 punktiga 136. kohal, Eesti on aga 69 punktiga 26. kohal. „Seega käärid kahe naaberriigi vahel on suured. Teise TI uuringu järgi on Venemaa ettevõtjad kõige tõenäolisemalt valmis andma altkäemaksu välisriikides äri tehes. Seega saab Prii sõnul rääkida võimalikust korruptsiooni nii-öelda impordist, mis väljendub näiteks Eestisse tulevate Vene päritolu ärimeeste käitumises Eestis äri ajades. „Eesti riik ja ettevõtjad peavad sellega lihtsalt arvestama ning end sellise riski eest kaitsma,“ ütles ta ja lisas, et selge on aga see, et korruptsiooniprobleem ei ole Eestist kadunud ning pakub riigile jätkuvalt suuri väljakutseid. Vaja rahvusvahelist koostööd Prii märkis, et kuritegelikul teel saadud raha voolab kõikidesse lääneriikidesse paljudest korruptiivsetest riikidest ja selle päritolu kindlakstegemine on tihti üsna keeruline, kui mitte võimatu. Eriti keeruline on teistest riikidest tuleva musta raha jälgedeni jõuda, kui pangakontod asuvad riikides, kus pangasaladused on väga ranged või kui kontod asuvad riigis, mille ametnikud ei ole huvitatud andmete jagamisest. „Need on riigid, kus rahapesu ja korruptsioon on osa igapäevaelust,“ ütles Prii. „Kindlasti ei ole kogu Venemaalt Eestisse tulev raha must ja saadud kuritegelikul teel, selline seisukoht oleks ilmselgelt üleliigne üldistus,“ ütles ta. Samuti on tema sõnul selge see, et musta raha Eestisse liigub ja seda ka Venemaalt. Riikidevahelise korruptsiooni vähendamiseks on Prii sõnul ennekõike vaja parandada Venemaal valitsevat olukorda. „See on probleemide algus. Kõik muu on tagajärgedega tegelemine,“ ütles ta. Võtmesõna läbipaistvus Venemaa kodanikuaktivist ja blogija Konstantin Rubahhin koos Venemaa ajakirjaniku Andrei Kalihiga rääkisid, et riikidevahelise korruptsiooni vähendamiseks on vaja ametnike head rahvusvahelist suhtlust, poliitilist tuge ja meedia abi. Mida rohkem on avalikkust ning kodanikuühendused ja organisatsioonid püüavad korruptsioonile jälile saada, seda vähem kannatavad ausat äri ajavad ettevõtjad. Euroopa Liidu-Venemaa Kodanikuühiskonna Foorumi korruptsioonivastase võitluse ekspertgrupi raportites annavad autorid soovitusi, kuidas korruptsiooni ära hoida ja sellele jälile jõuda. Esiteks tuleks märkimisväärselt suurendada Euroopa Liidu liikmesriikide ja Venemaa vaheliste investeeringute ja ehitusprojektide kulude läbipaistvust ja suurendada nende üle ka kontrolli. Võimalikult suur läbipaistvus selle üle, kelle raha kui palju millegi jaoks projektis kasutatakse, peaks piisavalt selgust tooma nii koostööpartneritele, ametivõimudele, meediale kui ka avalikkusele. Teiseks tuleks võtta kasutusele meetodid, mis aitaksid ära hoida nii-öelda lojaalsuse ostmist. Selle näitena tõid raporti autorid Nord Streami ehituse. Nimelt soovitasid ökoloogid lisada Nord Streami jaoks lisatorusid juba olemasolevatesse gaasitorudesse, väites, et sedasi on ehitusel keskkonnale väiksem mõju. Ideele vastu olnud Rootsi looduskaitse ja kodanikühendused kadusid aga pildilt kui tina tuhka. Võimalikuks põhjuseks peetakse nende mõjutamist ja äraostmist. Ekspertgrupi liikmed soovitavad ka suurendada kontrolli ettevõtete ja kontsernide üle, kes on korruptiivse käitumisega vahele jäänud. Kahtlase mainega organisatsioonidega peaks olema hõlpsam koostööst keelduda. Samuti soovitavad ekspertgrupi liikmed Euroopa ja Vene uurimisasutustel, näiteks Interpolil, Europolil ja politseil teha rohkem koostööd erinevate asutustega, sh kodanikuühendustega. See annab võimaluse rohkem informatsiooni vahetada ja teha uurimised avalikkusele läbipaistvamaks. Piiriülese korruptsiooni musrternäidised Euroopa Liidu-Venemaa Kodanikuühiskonna Foorumi korruptsioonivastase võitluse ekspertgrupi raportis keskendutakse kahele rahvusvahelise korruptsioonijuhtumile, mille laiaulatuslikud võrgustikud kasutasid mitmel tasemel korruptsiooni. Üks neist on Venemaa gaasihiiu Gazpromi Nord Streami gaasitrassi ehitus, mis avati 2012. aastal ja mida peetakse viimase kümnendi vastuolulisimaks energeetikaprojektiks. Paljud eksperdid usuvad, et Venemaa on Euroopa eest varjanud projekti tõelist maksumust ja keskkonnakahju. Paljud nendest, kes ehituse alguses olid projekti vastu, olid juba kuue kuu pärast olid kas arvamust muutnud või tagasi tõmbunud. Teine korruptsioonijuhtum puudutab Venemaa suurimat transpordiehitusfirmat Transmasholdingut. On kahtlus, et ettevõttel on sidemed Moskva transpordiametiga, mis tähendab, et mitu tehingut ja hanget võivad olla kallutatud. Samuti kahtlustatakse, et Transmasholdingu omanikud Iskander Makhmudov ja Andrei Bokareb on seotud erafirmadega, mis on kuulunud Venemaa allilmategelasele Michael Cherneyle. Viimasel lasub rahapesusüüdistus ja ta on rahvusvaheliselt tagaotsitav. Ettevõttel on veel teisigi sidemeid ametkondade ja ka rahvusvaheliste ettevõtetega, mis tõstatab mitme tõsise kokkumängu kahtluse.
