Savisaar salastas linnavalitsuse lähetuskäskkirjad

Tallinna linnapea Edgar Savisaare allkirjastatud lähetuskäskkirjad on viimasel ajal kõik salastatud. Andmekaitse inspektsioon seda õigeks ei pea, sest salastatus on õigustatud vaid üksikutel juhtudel.

Maikuus allkirjastas Savisaar mitukümmend lähetuskäskkirja, mis kõik olid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks paragrahvi järgi, mis puudutas inimese isikuandmete kaitset. Veel eelmisel suvel olid taolised käskkirjad avalikud.

Näiteks ei tea me seetõttu, kus oli esmaspäevast teisipäevani lähetuses abilinnapea Mihhail Kõlvart. Linnavalitsuse eelinfosse on märgitud vaid see, et ta oli lähetuses.


Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja kommenteeris, et üldjuhul on teave teenistuja lähetuse kohta piiranguta teave. Mõningal juhul võib olla piirangu kehtestamise vajadus põhjendatud, kui lähetus hõlmab näiteks järelevalvetegevusega seotud toiminguid või kui välislähetuse puhul on Euroopa Liidu jm rahvusvahelise organisatsiooni töökohtumiste päevakava ja materjalid tunnistatud korraldaja poolt ürituse toimumiseni või otsuse vastuvõtmiseni juurdepääsupiiranguga teabeks.

Kui tegu ei ole riigisaladuse või muu erijuhtumiga, on avalikkusel Liivoja sõnul õigus teada, et ametiisik viibis seoses teenistusülesannete täitmisega maksumaksja raha eest lähetuses ja millised kulutused sellega kaasnesid.

Varasemal ajal on just lähetuskäskkirjad andnud muidu salatseva Tallinna linnavalitsuse tegemiste kohta väärtuslikku infot. Näiteks selgus eelmisel aastal just lähetuskäskkirjadest, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Lasnamäe linnaosavanem Olga Ivanova käisid suvel vargsi Venemaal, et arutada Lasnamäe kiriku ehitamisega seotut. Vähemalt seletasid nad seda hiljem, kui nad olid sellega vahele jäänud.

Lähetuskäskkirjasid on vaja, et linnavalitsus reisiga seotud kulud kinni maksaks.