Täna puudub riigil detailne, kõigile avalik ja ajas võrreldavate andmetega hea ülevaade avaliku sektori töötajatest, tõdes Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Avaliku teabe seaduse muudatuste järgi peavad avaandmed alates uuest aastast vaikimisi masinloetavalt avalikud olema, kirjutab riigi infosüsteemi ameti nõunik Andres Kütt.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare allkirjastatud lähetuskäskkirjad on viimasel ajal kõik salastatud. Andmekaitse inspektsioon seda õigeks ei pea, sest salastatus on õigustatud vaid üksikutel juhtudel.
Tänavu tuli kevad teisiti. Kui seni avaldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigifirmade juhtkonna palgad oma kodulehel, siis alates sellest aastast seda enam ei tehta. Ka riigi äriühingutel endil pole enam kohustust tasude jaotust avaldada.
Endise Tallinna linnaametniku ja korruptsioonikuritegude eest vanglakaristust kandnud Ivo Parbuse hinnangul pole vaja teada kõigi kurjategijate nimesid. Seda võidakse tema sõnul nende inimeste vastu ära kasutada.
Avalik surve, mis ajendas erakonnaseadust muutma, tekitas lootust, et Eesti erakondade seas suureneb läbipaistvus ja paraneb poliitiline kultuur. Oodatud erakondadevahelise konkurentsi suurendamise asemel võeti 22. jaanuaril vastu seadus, mis küll korrastab erakondade rahastamist ja aruandlust, aga ka kinnistab suur-erakondade positsiooni.
Õigus küsida avalikku teavet on põhiseaduslik õigus. Keegi ei pea põhjendama, miks ta seda vajab. Hoopis asutus peab põhjendama, miks ta küsitud teavet väljastada ei saa.