Tallinn, 3.02.2014
Lugupeetud Riigikogu fraktsioon
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti kordab teile oma varasemat üleskutset luua Riigikogu liikme käitumiskoodeks.
Esitasime teile sellekohase ettepaneku oma kirjas 9.12.2011. Ühingu soovitused käitumiskoodeksi sisu ja loomise viisi osas esitasime 10.04.2012 (need arvestasid vahepeal toimunud arutelusid ja küsimusi koodeksi kohta). Mitmel korral oleme teemat tõstatanud avalikkuses, näiteks korruptsioonitajumise indeksi iga-aastase avalikustamisega seoses.
Koodeksi loomise käik on meile aga paraku ebaselge. Ühing Korruptsioonivaba Eesti on seisukohal, et Riigikogu liikme käitumiskoodeksi loomine on endiselt vajalik ja aktuaalne. Seetõttu kordame siin oma soovitusi, kuidas koodeksit luua ja mida ta võiks sisaldada. Koodeks aitaks meie hinnangul kaasa poliitilise kultuuri arengule Eestis.
Ootame 6. märtsiks 2014 teie fraktsiooni seisukohta, millal ja kuidas on kavas käitumiskoodeksi loomisega edasi liikuda. Vajadusel oleme valmis igakülgseks koostööks.
Lugupidamisega
Jaanus Tehver
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees
----------------------------------------------------------
ÜHINGU KORRUPTSIOONIVABA EESTI ETTEPANEKUD RIIGIKOGU LIIKME KÄITUMISKOODEKSI LOOMISE KOHTA
Leiame, et parimate tulemuste saavutamiseks peab Riigikogu käitumiskoodeks olema:
töötatud välja Riigikogu liikmete poolt;
erakondade ülene;
laiapõhisele sisendile toetuv (arvestatud on ka kodanikeühenduste, erasektori jt seisukohti);
kodanike õiglustundega arvestav;
Riigikogu liikmete jaoks siduv;
positiivseid käitumissuuniseid sisaldav;
sanktsioneerimist võimaldav;
kehtiva õigusliku regulatsiooniga haakuv.
Soovitame Riigikogu käitumiskoodeksi loomisel silmas pidada järgmiste aspektide reguleerimist:
Lobitegevus ja suhtlemine huvigruppidega on reguleeritud ning informatsioon lobigruppide (sh kodanikeühenduste) ja Riigikogu liikme vahelisest lävimisest on avalikustatud ning kättesaadav.
Huvide konflikti vältimine ja selle piisava põhjalikkusega deklareerimise vajadus olukordades, kus Riigikogu liikme tegevus kannab lisaks tema avaliku rolli täitmisele ka otseselt või kaudselt tema isiklikke erahuve täitvat eesmärki. Arvesse tuleb võtta ka erahuve, mille realiseerumine on ettenähtav ja tõenäoline pärast Riigikogu liikme ametiaja lõppu. Huvide deklareerimine peaks toimuma kas suuliselt või kirjalikult viisil, mis annab võimaluse hinnata huvide olemust, ulatust ja seotust vastava situatsiooniga.
Riigikogu liikme staatusest tuleneva mõjuvõimu ebaeetiline kasutamine.
Tähtajalised piirangud töötamiseks teatud ametikohtadel ja avalikkusele kättesaamatu informatsiooni edastamisel kolmandatele osapooltele pärast mandaadi lõppu, võttes arvesse isiku õigust vabale eneseteostusele. Riigikogu liikmeks saamisele eelnenud ametikohtade täitmise ja saadikutöö seoseid tuleb reguleerida huvide konflikti puudutavate sätete all.
Riigikogu liikme avalikku käitumist ja eeskuju puudutavate põhimõtete fikseerimine.
