MTÜ Korruptsioonivaba Eesti koostatud projekti ChildACT+ Eesti aruanne analüüsib laste ja noorte (14–19-aastased) osalemisvõimalusi ning tegelikke praktikaid kohalikes otsustusprotsessides Tartu linna ja Tartu valla näitel. Uuring kombineeris dokumendianalüüsi, infopäringuid, individuaalintervjuusid noorte ja noorsootöötajatega ning ekspertide fookusgruppi. Kuigi Eesti paistab silma tugeva seadusandluse ja kõrge institutsionaliseerituse tasemega, paljastab aruanne märkimisväärse lõhe ametliku poliitika ja igapäevase tegelikkuse vahel.
Aruande peamised sõnumid ja järeldused
Laste ja noorte osalus on Eestis riiklikul tasandil toetatud seaduste ja strateegiliste arengukavadega, kuid tegelik kaasamise tase on kohalikul tasandil ebaühtlane ning sõltub konkreetse omavalitsuse võimekusest ja ametnike hoiakutest. Suuremate poliitiliste ja elukeskkonda puudutavate küsimuste osas tajuvad noored sageli näilist ehk sümboolset kaasamist, kus tegelikud otsused langetatakse täiskasvanute poolt tagatubades ning noorte arvamust küsitakse formaalsusena alles pärast otsuste vastuvõtmist.
Üheks suurimaks valukohaks osalusprotsessides on süstemaatilise tagasiside puudumine, mis tekitab noortes osalusväsimust ja apaatiat. Kuigi noortelt kogutakse küsitluste või ümarlaudade kaudu sisendit, ei teavitata neid järjepidevalt sellest, mis nende esitatud ideedest edasi sai või mis põhjusel teatud ettepanekud tagasi lükati.
Lisaks ilmneb uuringust osalusvõimaluste koondumine n-ö kinnistesse ringidesse, kus kaasatud on peamiselt juba aktiivsed, edukad ja toetavatest peredest pärit noored, kelle hulgas domineerivad tüdrukud. Samal ajal jäävad otsustusruumist kõrvale maapiirkondade noored ühistranspordi piiratuse tõttu, erivajadustega noored ning riskikäitumisega ja madalama sissetulekuga perede lapsed.
Samuti näitab analüüs, et pikaajalise mandaadiga traditsioonilised osaluskogud (nagu noortevolikogud) ei kõneta enam paljusid noori, kes eelistavad tegutseda n-ö valvekodanikena ning osaleda pigem lühiajalistes, paindlikes ja projektipõhistes formaatides.
5 peamist soovitust omavalitsustele
1. Kohaliku tasandi kaasamise tegevuskava loomine ja poliitikute koolitamine: Omavalitsustes tuleb vastu võtta ametlik kaasamise tegevuskava ning viia volikogu liikmetele läbi koolitusi, mis murravad näilise kaasamise hoiakuid ja selgitavad noorte sisulise osaluse ning tagasisidestamise olulisust.
2. Süstemaatilise ja kohustusliku tagasisidemehhanismi loomine: Igale noorte kaasamisprotsessile peab järgnema ametlik ja eakohase vormiga selgitus selle kohta, kuidas nende vaateid arvesse võeti ning mis põhjusel teatud otsused tehti või ideed tagasi lükati.
3. Formaalhariduse ja osalusdemokraatia praktiline lõimimine koolides: Osalus tuleb integreerida koolipäeva sisse ja ühiskonnaõpetuse tundidesse (nt kaasava eelarve ideede analüüsimise kaudu), et kaasata ka vähemaktiivsed ja maapiirkondade noored.
4. Paindlike osalusformaatide arendamine esinduskogude kõrvale: Institutsionaalsete noortevolikogude kõrvale tuleb luua lühiajalisi temaatilisi töörühmi ning digitaalseid e-osaluse lahendusi noortele tuttavates keskkondades.
5. Eraldatud piirkondade, muukeelsete ja erivajadustega noorte sihipärane kaasamine (mobiilne noorsootöö): Sisendikorje tuleb viia noortekeskustest välja otse noorte kogunemiskohtadesse tänavatel ja maapiirkondades ning tagada kaasamisürituste keeleline ja füüsiline ligipääsetavus.