2022. a märtsist maini leiab riigikogus aset kolmest ümarlauast koosnev sari, mille lõppeesmärk on suurendada seadusandliku võimu poliitikakujundamise protsesside läbipaistvust. Üritused toovad ühe laua taha riigikogu, kodanikuühiskonna ja rahvusvahelised eksperdid, et tõsta teadlikkust ning paremini mõista lobitöö ja huvide konflikti ennetamise poliitikaid ja praktikaid poliitikakujundamise
2022. a märtsist maini leiab riigikogus aset kolmest ümarlauast koosnev sari, mille lõppeesmärk on suurendada seadusandliku võimu poliitikakujundamise protsesside läbipaistvust. Üritused toovad ühe laua taha riigikogu, kodanikuühiskonna ja rahvusvahelised eksperdid, et tõsta teadlikkust ning paremini mõista lobitöö ja huvide konflikti ennetamise poliitikaid ja praktikaid poliitikakujundamise
Eestis on senini defineerimata lobitöö mõiste. Selgusetus on minevikus tekitanud olukordi, kus lobi – legitiimset huvide esindamist – aetakse segamini nt korruptiivse mõjuvõimuga kauplemisega. 26. novembril 2020 toimuva webinari eesmärk on mõista, kuidas teised Euroopa riigid on lobitööd defineerinud ning läbipaistvamaks muutnud, ja koos edasi mõelda, milline lahendus Eestile kõige sobilikum oleks. Lisaks kuuleme Eesti Justiitsministeeriumilt, kuidas on plaanis täita Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühenduse GRECO V hindamisvooru soovitusi huvirühmadega kohtumiste osas. Euroopa riikidest oleme välja valinud kolm väiksemat riiki, kus on lobireeglid juba olemas ning kelle heast või halvast kogemusest webinaril kuuleme: Leedu, Sloveenia ja Iirimaa.
Korruptsiooni tõhusamaks ennetamiseks vajab ühiskond suuremat õiguslikku ja väärtusselgust, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Äripäeva meelest tuleb asju nimetada nende õigete nimedega ja teha kõik selleks, et avalikkus mõistaks üheselt, kus lõpeb
Korruptsioonivastane erikomisjon koostas soovitused riigikogu liikmetele suhtlemiseks huvirühmade esindajatega, riigikogu avaldab need oma veebilehel.