Kui märkad rikkumist, ei pea olema kangelane ega jurist, et sellest teada anda.
Ülemus tangib firma kütusekaardiga oma pere autot. Kolleeg tassib riigiasutuse köögist korduvalt koju kohvioapakke. Naaber valab oma värvijäägid kohalikku tiiki. Sinu tööandja müüb lastele mänguasju, mille ohutustestide tulemused on võltsitud. Need kõik on rikkumised, kuid ainult viimase puhul kaitseb seadus teavitajat kindlasti. Teavitajate kaitse seadus kaitseb vaid neid, kes annavad teada tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest, ja tavainimesel on äärmiselt keeruline ise välja selgitada, kas tema märgatud rikkumine mahub seaduse kitsasse kohaldamisalasse. Lisaks ei ole pahatihti üheselt selge, kelle poole ja millises järjekorras peaks pöörduma.
Korruptsioonivaba Eesti analüüsis käesoleva aasta alguses intervjuude abil, kuidas kaks aastat tagasi jõustunud teavitajate kaitse seadus (Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus) praktikas toimib. Uuring näitas, et seaduse olemasolu ei taga, et inimene saab rikkumisest teatades kindel olla oma kaitses. Sarnastele probleemidele osutas ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühendus GRECO oma 2026. aasta aprillis avaldatud hinnangus Eestile. GRECO soovitas laiendada seadust ka Eesti õiguse rikkumistele ja anda teavitajatele võimalus konfidentsiaalselt nõu küsida.
Olukorra leevendamiseks avab Korruptsioonivaba Eesti Teavitaja tugipunkti, kust inimesed, kes kaaluvad rikkumisest teatamist, saavad nõu, kas seadus pakub nende juhtumi puhul kaitset, millise asutuse poole pöörduda ning kuidas rikkumiskahtlusest turvaliselt teatada.
Teavitaja tugipunkt pakub nõu inimestele, kes on töökohal märganud võimalikku rikkumist või ebaeetilist käitumist, näiteks raha või muude ressursside väärkasutust, võimalikku huvide konflikti, ohtlikke tööpraktikaid või andmeleket, kuid ei tea, kas ja kuidas sellest teada anda. Tugipunkt aitab selgitada teavitaja õigusi ning hinnata, kas ja millistel tingimustel pakub Eesti seadus konkreetses olukorras kaitset. Samuti aidatakse leida pädev asutus juhtumi uurimiseks ning kaaluda turvalisi võimalusi teabe edastamiseks. Vajadusel kaasatakse nõustamisse vandeadvokaat.
„Nõustamise käigus selgitame, kuhu, kuidas ja millises järjekorras on kõige turvalisem pöörduda – kas tööandja sisekanali või vastava õiguskaitse- või järelevalveasutuse poole. Vajaduse korral aitame ka juhtumi kirjeldust sõnastada, et oluline teave saaks esitatud selgelt ja asjakohaselt," selgitab Miriam Tõnismägi, Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht. "Alustamiseks piisab lühikese kirja saatmisest tugipunkti nõustamisvormi kaudu,“ lisab ta.
„Demokraatlikus riigis ei tohi keegi olla võrdsetest võrdsem ega kehtida kirjutamata reeglid, mis lähevad vastuollu seadustes kokku lepituga,“ ütleb Kätlin-Chris Kruusmaa, Justiits-ja Digiministeeriumist. „Seepärast on väga oluline, et igaühel oleks võimalus oma häält kuuldavaks teha ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis nõuavad riigi sekkumist. Teavitaja tugipunkti avamine on järjekordne samm ausama ühiskonna poole.“
Tugipunkti rahastatakse Eesti ja USA 2025. aasta koostööleppe alusel, mida tuntakse ka Danske Banki trahvirahade kokkuleppena. Raha tuleb projektist „Korruptsiooniennetuse raamistik ja tööriistad“, mille viivad aastatel 2026–2029 ellu Justiits- ja Digiministeerium ja Korruptsioonivaba Eesti.
Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on tegeleda korruptsiooni ennetamisega, tõsta Eesti elanikkonna korruptsiooniteadlikkust ja tegutseda Eesti ühiskonna läbipaistvuse ja demokraatia edendamise nimel.
Lisainfo:
Miriam Tõnismägi
Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht
+372 5268793
Kätlin-Chris Kruusmaa
Korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht
Justiits-ja Digiministeerium, kriminaalpoliitika osakond
+372 53830253