Korruptsiooni olemus

Kelle poole pöörduda?

Korruptsioonikahtlusega võib pöörduda:

Politsei-Ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo pädevuses on menetleda kõiki korruptsioonijuhtumeid.

  • Kaitsepolitsei poole - 612 1500 (vihjetelefon)

Kaitsepolitseiameti pädevuses on menetleda korruptsioonijuhtumeid Eesti kuues suuremas omavalitsuses ja kõrgemate riigiametnikega seotud korruptsioonikuritegusid.

Täiendava informatsiooni saamiseks vaata Korruptsioonikuritegude büroo ja Kaitsepolitseiameti kodulehekülgi!

Rohkem infot korruveebis: www.korruptsioon.ee

 

Veebikonstaabli kontaktid juhuks, kui soovid politseiga nõu pidada:
Andero Sepp
Facebook: Veebikonstaabel Andero
Rate: http://www.rate.ee/users/andero-
Skype: andero.sepp@politsei.ee
E-mail: andero.sepp@politsei.ee

Jana Frolova
Facebook: Veebikonstaabel Jana Frolova - https://www.facebook.com/veebikonstaabel.3?fref=ts
VK: yana frolova veebikonstaabel
Odnoklassniki: Яна Фролова
E-mail: jana.frolova@politsei.ee

Noor, kui oled kogenud või tunnistanud väärkäitumist ja Sa kuskilt alustada ei oska, helista Lasteabi telefonile 116 111!

 

Korruptsioonist

Korruptsiooni ühest ja ainsat definitsiooni ei ole maailmas suudetud siiani luua ega vist suudetagi. Põhjuseid on selleks väga mitmeid, alates ühiskonna tavadest ja eetilis-moraalsetest tõekspidamistest ning lõpetades konkreetsete jõuvahekordadega erinevate ühiskonnas tegutsevate ja ühiskonnaelu mõjutavate jõudude vahel.

Rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International (TI) on korruptsiooni lahti mõtestanud kui usaldatud võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Selline käsitlus on üsna laiahaardeline ning võimaldab mõiste täpsemat sisustamist tegelemisel kitsamate valdkondadega sh erasektoriga, samas kui Maailmapanga poolt pakutav „avaliku võimu kuritarvitamine isikliku kasu saamise eesmärgil“ läheneb korruptsioonile palju kitsamalt. „Avalik võim“ viitab otseselt mõistega seotud isikute tegutsemisele riigivõimu esindajatena, välistades seega need isikud, kes tegutsevad erasektoris.  Antud määratlus kitsendab korruptsiooni mõistet veel seetõttu, et üheselt võib tõlgendada, et korruptsiooni mõiste alla kuulub ametiasutuses töötaja ehk ametniku isiklik kasu, mitte kolmandate isikute isiklik kasu.

Sarnane lähenemine valitseb ka Eestis õiguses. Korruptiivse teo legaaldefinitsiooni annabkorruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 5, mille järgi korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sama seaduse § 4 lg 1 seob ametiisiku mõiste riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või koosseisuvälise teenistujaga.  Karistusseadustiku (KarS) eriosa ametialaste süütegude isikuline kohaldamisala on mõnevõrra laiem, hõlmates §-s 288 lisaks avalik-õiguslikule ametiisiku mõistele ka eraõigusliku ametiisiku, kelleks on eraõigusliku juriidilise isiku juht või esindaja või isik, kes tegutseb teise füüsilise isiku nimel.

„Suur“ ja „väike“ korruptsioon

Riiklikul tasandil aset leidva ehk suure korruptsiooni puhul on korruptiivne tegu seotud kõrgete ja/või poliitiliste ametipositsioonidega ning taolise korruptsiooni mõju ja kahjustused võivad olla äärmiselt suured ja ulatuslikud. Siia alla käivad korruptiivsed teod mis on seotud riigihangetega, suurte riiklike tehingutega, poliitiliste parteide, valitsusasutustega seotud tegevused. Inglise keeles nimetatakse sellist korruptsiooni corruption by greed ehk ahnusest tingitud korruptsioon. Pakkujaks pooleks on eelkõige eraettevõtted, kes soovivad endale saada või säilitada mingeid eeliseid väljaspool ausat ja avatud konkurentsi. Taoliste korruptiivsete tegude tagajärjel on kõige suuremaks kaotajaks kodanikud ja ühiskond tervikuna, sest kõrgete ametnike, riigis juhtivatel positsioonidel olevate isikute omakasu soov kaalub tihtipeale üles riigile ning ühiskonnale tervikuna olulised küsimused ja majanduslikumalt otstarbekamad tehingud.

Korruptsioon väiksemas ulatuses on seotud konkreetsete äritehingutega ja avaliku sektori ametnikega. Inglise keeles on seda nimetatud corruption by need ehk vajadusel põhinev korruptsioon. Selle korruptsioonivormi puhul on tegemist oma ametikoha või ametivõimu kuritarvitamisega avalike teenuste osutamisel, litsentside ja lubade väljastamisel, mille tulemusena saab enim kannatada tavakodanik. Korruptiivsete tegudega võivad olla seotud mitmete ametkondade esindajad, näiteks keskastme riigiametnikud, arstid, haridus-ja lasteasutuste töötajad jt. Kodanikel võib tekkida vajadus nende organisatsioonidega suhtlemisel ning mingite teenuste saamiseks pakkuda esindajatele altkäemaksu või anda pistist.

Korruptsiooni kahjulik mõju

Korruptsioon omab kahjulikku mõju organisatsioonidele/ettevõtetele, ühiskondadele ning riikidele, aga ka üksikisikutele. Korruptsiooni mõjud ja tagajärjed võivad olla otsesed või kaudsed, kuid enamikel juhtudel on need tõsised ja kahjulikud.

  • Tagajärg ettevõtetele – korruptsioon tõstab tehingute kulusid, pakkumiste hindu, tekitab majanduslikku kahju, suurendades kulutusi projektidele ning võib tähendada kaotatud võimalusi ettevõtetele. Korruptiivne tegevus kahjustab ausat konkurentsi, mis on eelduseks turu iseregulatsiooni tulemusel kujunevale sobivale hinnale, mõistlikule tarneajale ning kvaliteedile.
  • Tagajärg üksikisikutele – korruptiivne tegevus ettevõtte esindajana võib viia töölepingu lõpetamiseni, kriminaalsüüdistusteni. Tavakodaniku jaoks tõusevad teenuste ja toodete hinnad, kuna konkurents turul on kahjustatud.
  • Tagajärg ühiskonnale –korruptsioon on potentsiaalselt ohtlik ühiskonnale tervikuna, tuues kaasa hulgaliselt majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme. Korruptsioon vähendab ühiskonna toimimist, selle tulemusena kaotavad inimesed usalduse juhtide vastu, väheneb seaduste austamine ning neist kinni pidamine.

Korruptsioon seab ohtu demokraatia ja inimõigused, õõnestab head valitsemist, sotsiaalset õiglust, halvendab riikide konkurentsivõimet ja majanduslikku arengut, seab ohtu demokraatlikud institutsioonid ning ühiskonna moraalsed alustalad.

Hoidmaks ära niivõrd raskeid ja ulatuslikke tagajärgi on äärmiselt oluline teadvustada moraali ja eetika vajalikkust ühiskonnas.