Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esindajad kiitsid täna heaks riigikogu liikme hea tava, mis sätestab parlamendisaadikute käitumisreeglid.
Hea tava kokku pannud viimasesse töögruppi kuulusid riigikogu liikmed Kadri Simson, Barbi Pilvre, Kaia Iva, Valdo Randpere ja Kalle Laanet.
Riigikogu liikme hea tava
Tunnetades oma vastutust Eesti elu korraldamise ja ühise hüvangu eest, teadvustades vastutust rahva kui kõrgeima võimu kandja ees ja kohustust tegutseda avalikes huvides, arvestades vajadust tagada rahvaesinduse usaldusväärsus, silmas pidades riigikogu liikme ametivannet ning põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võtavad riigikogu liikmed endale kohustuse tegutseda kooskõlas riigikogu liikme käitumise hea tavaga:
• Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest.
• Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet.
• Riigikogu liige ei võta endale kohustusi ega langeta otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe ning riigi ja rahva huvide teenimise.
• Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje.
• Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast tavapärasest suuremat külalislahkust, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel.
• Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi ega teeneid, mis on seotud tema tööga ja ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis ei tulene diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes üldtunnustatud tavadest ega ole seadusega lubatud annetused.
• Riigikogu liige on kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja väldib sobimatut keelekasutust.
• Riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut raha kulutamist.
• Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud majanduslike huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neist teada enne arutelu.
• Riigikogu liige täidab oma kohustusi rahva esindajana ning võtab selgeid ja põhjendatud seisukohti.
• Riigikogu liige kujundab oma seisukoha, kaaludes parimal võimalikul viisil nii huvitatud osapoolte arvamusi kui ka otsuse mõju kogu ühiskonnale. Vajaduse korral antakse teada, kes olid otsustamisse kaasatud.
• Riigikogu liige valmistab ennast riigikogu tööks põhjalikult ette ning täiendab end järjepidevalt, et aruteludes asjatundlikult kaasa rääkida.
• Riigikogu liige selgitab valikute ja otsuste tagamaid ning on parlamendi töö ja oma tegevuse selgitamiseks mõistlikult kättesaadav. Riigikogu liige ei väldi küsimustele vastamist, välja arvatud juhud, kui küsimus puudutab konfidentsiaalset informatsiooni või isiklikku elu.
• Riigikogu liige ei avalda talle usaldatud tundlikku informatsiooni ega kasuta seda isikliku kasu saamiseks või kellelegi eeliste loomiseks.
• Riigikogu liige ei anna lubadusi, mille täitmine pole tema pädevuses.
• Riigikogu liikmel on õigus küsida nõu riigikogu korruptsioonivastasest erikomisjonist komisjoni pädevusvaldkonnas. Teisi vaidlusi tekitanud küsimusi arutab Riigikogu liige fraktsioonis. Erikomisjon arutab ka selliseid oma pädevusvaldkonda kuuluvaid juhtumeid, kui on tekkinud kahtlus, kas Riigikogu liige on käitunud sobivalt ja vastavuses hea tavaga.
• Riigikogu liige teeb kõik endast oleneva, et parimas usus tegutseda vastavuses riigikogu liikme hea tavaga.
