Ühingu Korruptsioonivaba Eesti avalikustatud korruptsioonivastase võimekuse uuring näitas, et riigikogu ja erakondade roll korruptsiooni ennetamisel on nõrk.
Uuringust selgus, et kuigi mitmetel korruptsiooni ennetamise seisukohalt tähtsatel institutsioonidel, eeskätt seadusandlikku võimu esindaval riigikogul, erakondadel, aga ka erasektoril, on piisavalt suutlikkust, jääb nõrgaks nende roll mõjusate korruptsioonivastaste reformide algatamisel ja elluviimisel.
Uuring viidi läbi enne Silver Meikari ülestunnistusest alguse saanud annetusteskandaali puhkemist.
Uuringu tutvustusel viibinud Tartu ülikooli kriminoloogia professori Jüri Saare sõnul oleks võinud hinnangud erakondadele olla veelgi kõrbedamad, kui info erakondade rahastamise probleemide tõelisest sügavusest oleks uuringu ajal avalikkusele teada olnud.
Samuti tutvustel viibinud riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt rääkis, et uuringust midagi sellist, mida varem teadnud poleks, ei selgunud.
Anvelti sõnul on praeguse olukorra tinginud seadusandliku võimu stagneerumine ning muutumine koalitsiooni käepikenduseks. Kuigi taoline tendents on Anvelti sõnul täheldatav ka mujal, on Eesti demokraatia tema sõnul selleks siiski liiga noor.
Positiivseim hinnang riigikontrollile
Kõige positiivsema hinnangu annab uuring riigikontrollile, õiguskantslerile ning valimiskomisjonidele.
"Paraku ei oma need institutsioonid korruptsiooni ennetamisel võtmetähtsust, vaid saavad toetada poliitilisel tasandil algatatud reforme," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.
Teiseks oluliseks nõrkuseks Eesti korruptsioonivastase süsteemi toimimises on vajakajäämised korruptsiooni ennetamisele suunatud meetmetes, näiteks huvide deklareerimine, lobireeglid ning korruptsioonist teavitajate kaitse.
Kolmandaks loob riigi ja ühiskonna väiksus eeldused mitmele tõsisele probleemile. Lähedased suhted tingivad puuduliku kontrolli ja kuritarvitamiste võimalusi ametikohtadel ning suurendavad poliitilist mõju avaliku sektori üle.
Neljanda aspektina juhib uuring tähelepanu kodanikuühiskonna üldisele nõrkusele – seda nii piiratud rahalise suutlikkuse kui ka nõrga korruptsiooniennetusliku rolli mõttes. Avalikust rahastusest sõltuv, projektipõhine tegevus ei soodusta kodanikuühenduste rolli riigikogu ning valitsuse vastutavana hoidjana ning korruptsioonivastaste tegevuste algatajana.
Uuringu käigus hinnatavateks valdkondadeks olid seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim, avalik sektor, õiguskaitseasutused, valimiskomisjonid, õiguskantsler, riigikontroll, erakonnad, meedia, kodanikuühiskond ning erasektor.
Uuringuga saab tutvuda siin.
Uuringu käigus hinnatavateks valdkondadeks olid seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim, avalik sektor, õiguskaitseasutused, valimiskomisjonid, õiguskantsler, riigikontroll, erakonnad, meedia, kodanikuühiskond ning erasektor.
Tegemist on standardmetoodikal põhineva uuringuga, mis viidi paralleelselt läbi 25 Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis ei ole varem nii süstemaatiliselt uuritud eri valdkondade võimekust korruptsiooni tõrjumisel ja ennetamisel.
Uuringu läbiviimist Eestis koordineeris ühing Korruptsioonivaba Eesti ning selle läbiviimist rahastasid Euroopa Komisjon ning Avatud Eesti Fond.
Allikas: ERR