Eesti riigi eesmärki saadud euroraha soovitud tempos ära kasutada on takistanud muuhulgas suur hulk riigihangete vaidlustamisi. Riigikontroll pakub ühe võimalusena välja riigihangete keskuse loomist, kus oleks olemas kogu vajalik pädevus.
2012. aastal vaidlustasid pakkujad 272 hankemenetlust ehk iga 33. hankemenetluse. Menetlusse võetud vaidluste tulemused näitavad aga, et kõikidest menetlusse võetud kaebustest on rahuldatud vaid 44%. Põhjendatud ei olnud vaidlustustest 39%.
Rahandusministeeriumi avaldatud tõukefondide kasutamise rikkumiste ülevaatest selgub, et kogu programmiperioodi jooksul tuvastati rikkumisi ning rikkumise kahtlusi perioodil 2008-2012 kokku 305, millest enamiku (ca 47%) moodustasid hankereeglite rikkumised. Sageli vajavad toetuste taotlejad riigihangete korraldamisel nõu ja toetust, mida riik praeguseks piisavalt pakkunud ei ole.
Vaidlustatud riigihangete ja eksimuste suur hulk näitab, et riik võiks kaaluda pädeva riigihangete keskuse loomist, mille ülesanne oleks hangete korraldamine, või tuleks senisest enam pöörata tähelepanu nõustamisele ja koolitamisele hankemenetluses.
Arvestades rahuldamata vaidluste kasvavat osakaalu ja seda, et vaide esitajad võtavad ise tagasi 12% taotlustest, peaks riik põhjalikult analüüsima, kui palju rahuldamata või tagasivõetud kaebustest on esitatud pahatahtlikel eesmärkidel. Pahatahtlike vaidlustuste vähendamiseks peaks riik suurendama pakkujate vastutust ning nõudma vajaduse korral lisagarantiisid, et hüvitada tekkida võivad kahjud.
