Ministeeriumid ja muud riigiasutused on pidanud poolteist aastat märkima üles oma kõrgete ametiisikute kohtumised lobistidega, et muuta poliitikakujundamist läbipaistvamaks. Riigikogulaste kohtumised poliitikamõjutajatega aga avalikkuseni ei jõua ning saadikute huvi vastava registri loomiseks on leige.
Tubakatootjat Philip Morrist esindavad lobistid kommunikatisoonibüroost PowerHouse kohtusid novembris kõigi riigikogu fraktsioonidega peale EKRE, et rääkida uutest nikotiinitoodetest ehk üldrahvaliku nimetusega e-sigarettidest, mida nad juba mitu aastat Eestis juurutanud on ning mille seadusandlust nad riigikogus tegutseva Suitsuvaba Eesti toetusrühma toel kujundanud on.
Avalikkus aga nendest kohtumistest teada poleks saanudki, kui tervise- ja tööminister Peep Peterson sotside fraktsioonis toimunud kohtumisest osa poleks võtnud. Kõrge ametiisikuna peavad tema kohtumised lobistidega vastavasse registrisse jõudma.
Muljet, et nikotiinilobistajad midagi saada tahaks, ministrile ei jäänud.
"Ta juhuslikult sattus täpselt sellesse aega, kus me tegelesime intensiivselt selle /---/ laste nikotiinimurega. Ma olen siiamaani ikka kohtunud kõigiga, kes soovivad, et saada täielikku pilti," rääkis Peterson.
Lobistide registrit peavad alates möödunud aastast pidama kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Üles tuleb märkida kõik kohtumised, mida huvigrupid on pidanud kõrgete ametiisikutega. Kohtumiste kalender ripub üleval iga ministeeriumi kodulehel ja on huvilistele vabalt tutvutav.
"Alguses oli võib-olla see avalikustamine vähem ühetaoline, aga mida aeg edasi, seda rohkem see on. Tegelikult saab sealt päris head infot ja olulist infot, kes siis kohtub ja mis teemadel," rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
Riigikogulaste huvi sarnase registri loomiseks on olnud leige
Riigikogu liikmetele, kes on samuti poliitikakujundajad, see kohustus aga ei laiene, sest valitsus, kes lobistamise hea tava heaks kiitis, ei saa riigikogule kohustusi panna.
"Sellest on räägitud, et komisjonide kohtumised lobistidega võiksid olla avalikud, aga minu teada ei ole praktilisi samme täna astutud," ütles Sööt.
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti on sel aastal käinud riigikogus teemat arutamas kolmel korral, kuid osavõtt kohtumistest on jäänud tagasihoidlikuks, piirdudes kolme kuni viie saadikuga.
"Praegune riigikogu koosseis on näidanud väga leiget huvi selle vastu, et muuta oma kohtumiste kalender avalikkusele kättesaadavaks. Ja selles osas tuleb oodata otsustavaid samme järgmiselt riigikogu koosseisult," rääkis MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juht Steven-Hristo Evestus.
Riigikogu juhatuse aseesimees Helir-Valdor Seeder ütles, et pole mingist lobistidega kohtumise registrist midagi kuulnud ning leiab, et seda pole ka vaja.
"Lobistide registrisse kandmise tegevus on suurel määral asendustegevus ja täiendav bürokraatlik tegevus, mis eriti efektiivne ei ole ja korruptsiooni vastu võitlemises mingisugust olulist tulemust endaga kaasa ei too. Pigem on see vastavate institutsioonide, ametite bürokraatide üks jõupingutus olnud, näitamaks, kuidas me võitleme korruptsiooniga," ütles Seeder.
Kui Riigikogu juhatus aga võtaks lobistide registri käibele, tuleks ilmselt ka Suitsuvaba Eesti saadikurühma kuuluvate saadikute kohtumised teiste fraktsioonide või terviseministriga üles märkida, sest sel juhul tegutsevad nad ise lobistidena.
"Minu arvates oleks mõistlik, kui kõrgemad valitsusasutused ja ministeeriumid annavad teada sellistest kohtumistest, sest et ka need kohtumised on ilmselgelt ju kantud soovist mõjutada seda otsust endale soovitud suunas või siis enda esindatavale soovitud suunas," rääkis Evestus.
"Ma arvan, et selleks oleks põhjust küll," ütles Peterson. "Sellest tegelikult peab avalikkus teadma, et praegu vahel ongi nii, et justkui tulevad heatahtlikud parlamendiliikmed kokku ja teevad nii heatahtlikud ettepanekud, aga need lihtsalt lähevad väga ühes suunas."
Peterson lööks aga registris lahku ärilistel eesmärkidel ja sotsiaalsetel eesmärkidel suunamudijad. Näiteks on praegu lobistide registrisse kantud nikotiinilobistajatega kõrvu ka naistearstid, kes käisid justiitsministriga vägistamise kuriteokoosseisu arutamas.
Justiitsministeerium sellist vahet teha ei tahaks. "Kui eesmärk on näiteks mõjutada poliitikaotsust, muuta seadust, saada mõni /---/ selle lobistaja jaoks soodne säte seadusesse, mõni toetus jne, siis on tegu poliitikaotsuse mõjutamisega, ja siis on põhjust see kohtumine kirja panna," ütles Sööt.
Tõsi, ka ministrite ja kantslerite kohtumised lobistidega jõuavad registrisse vaid juhul, kui need on korraldatud läbi ametliku kalendri. Juhuslik kohtumine metsarajal, mille käigus tööjutud üles võivad kerkida, sinna ilmselt ei jõua.
Loe artiklit ERRist.