Kriminaalasja algatamise eesmärk on kontrollida, kas advokaat Arumäe on rikkunud seadust, kui ta minister Mart Järviku nõunikuna andis ministrile nõu tema haldusalas asuva PRIA tegevuse kohta, olles ise samal ajal süüdistatava kaitsjaks kriminaalasjas, kus PRIA kannatanuna peab seisma avaliku raha kasutamise eest.
"Käesoleval hetkel kellelegi kuriteo kahtlustust esitatud ei ole," kinnitas Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask.
Kuidas tekkis vastasseis PRIA ja ministeeriumi vahel?
Kui listeeriaskandaalis tekitas kummastust, kuidas maaeluminister Mart Järvik asus toetama kalatehast ja survestama endale alluvat veterinaar- ja toiduametit (VTA), siis "Pealtnägija" käsutuses dokumendid näitavad, et samal ajal küpseb terav vastasseis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ehk PRIA-ga. Sisuliselt kaebab PRIA, et ministri nõunik Urmas Arumäe takistab neil menetleda firmasid, keda ta varem advokaadina esindas.
Vastasseisu keskmes on viimaste aastate üks suurem eurotoetuste pettus, kus prokuratuur esitas kaheksale juriidilisele isikule kahtlustuse soodustuskelmuses, mis seisnes PRIA-le teadlikult valeandmete esitamises, et saada suuremat investeeringutoetust. PRIA tagasinõude suurus on ERR-i andmetel üle 1,1 miljoni euro. Kahtlusaluseid kaitses vandeadvokaat Urmas Arumäe.
3. mail sai aga Arumäest minister Mart Järviku (EKRE) mittekoosseisuline õigusnõustaja, palgaga 3100 eurot kuus. Muu hulgas osales Arumäe ministri esindajana paaril listeeriateemalisel koosolekul, kuid veel tähelepanuväärsem on – ja mida tõestavad "Pealtnägija" valduses kirjad – ta jätkas nõuniku toolil ka PRIA petmises kahtlustatavate ettevõtjate esindamist. Ehkki Arumäe väidab, et taandas end juba kevadel ja kliente esindab teine tema büroo advokaat, siis tegelikult ajas ta sama asja edasi ministri nõustajana.
Näiteks veel 11. juulil ehk kaks kuud pärast ministri nõunikuks saamist saatis Arumäe advokaadina samale ministrile alluvale PRIA-le taotluse, kus palus erandkorras tema klientidele esitatud kahjunõuet vähendada. Ka prokuratuur kinnitab, et Arumäe ajas nendega klientide nimel asju ajal, kui ta oli juba ministri õigusnõustaja.
Kui see pani PRIA ametnikud kulme kergitama, siis taluvuspiir ületati septembris. Nimelt peab PRIA kui kannatanu esitama kriminaalasja juurde kahjunõude ja vastavalt kohtupraktikale on selleks vaja ministri allkirjaga volitust. Kuid seda allkirja PRIA ei saanud, ehkki teises sarnases kaasuses Järvik volituse andis. Tähelepanuväärne on see, et nüüd taotlevad kahtlusaluste esindajad PRIA-lt kahjunõuete tagasivõtmist, viidates just ministri volituse puudumisele.
Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles "Aktuaalsele kaamerale", et volituse saab anda minister. Ta kinnitas, et otsust volitust mitte anda ei teinud tema ega soovitanud ka ministeeriumi õigusosakond.
"Tegin omalt poolt 2. septembril ministrile ettepaneku see volitus allkirjastada, et riigi huvid vastavas kriminaalasjas kahjustada ei saaks," ütles Lemetti. Tema sõnul ei ole minister põhjendanud, miks ta volitust ei allkirjastanud.
"Kindlasti ei ole see arusaadav, miks üks volitus allkirjastati ja teine mitte," lisas Lemetti.
Olukord päädis harukordse protestisammuga – 10. septembril saatis PRIA peadirektor Jaan Kallas maaeluministeeriumisse kirja, kus teatas otsesõnu, et Arumäel on nende hinnangul võimalik huvide konflikti oht. "Samas on Urmas Arumäe jätkuvalt ka pärast 14.05.2019 e-kirjas tehtud teavitust jäänud kriminaalmenetluses eelnimetatud füüsiliste isikutest kahtlustatavate ja süüdistatavate kaitsjaks, mis võib endas kätkeda jätkuvat huvide konflikti ohtu, kuivõrd Urmas Arumäe on jätkuvalt maaeluministri mittekoosseisuline nõunik ning samaaegselt ka kriminaalasjas nimetatud füüsiliste isikute esindaja," teatab Kallas kirjas. (Kiri avaldatud täispikkuses loo lõpus)
Lemetti ütles, et kui kiri ministeeriumisse jõudis, siis järgmisel päeval teavitas ta sellest ministrit. Lemetti sõnul ei oska ta hinnata, kas PRIA kahtlused on õigustatud. "Ei oska lõpuni hinnangut anda, aga igal juhul oli see teade väga häiriv," sõnas ta.
Kui "Pealtnägija" Arumäelt kolmapäeva õhtul kommentaari küsis, keeldus ta üksikasjalikult oma töö detailidest rääkimast, viidates advokaadi ja kliendi vahelisele konfidentsiaalsuskohustusele. "Ma ei ole huvide konfliktis, ma tean väga hästi, mis ma teen. Aga ma tean ka, mis teemapüstitusena see väidetav asi on üles tõstetud ja mul ei ole üldse meeldiv selle supi sees olla. See on ju seotud rohkem ministri ründamisega, aga ma teen oma tööd advokaadina ja ma ei ole huvide konfliktis olnud, vastasel juhul, kui ma oleksin olnud huvide konfliktis, tegeleks minuga advokatuuri aukohus," teatas Arumäe. Hiljem lisas ta, et teemakäsitlus tema huvide konflikti osas on "jabur" ja "pahatahtlikult pliiatsist välja imetud".
Asjaga seotud ametnikud tunnistavad "Aktuaalsele kaamerale", et õhk on survest paks. Arumäe aga eitab survestamist.
"Mismoodi mina saan kedagi survestada või teha? Kui minister küsib nõu nendes küsimustes, milles ta küsib, mina annan talle nõu ja ongi kõik. Minister teeb ju edasi ise otsused, ega mina ministri eest otsuseid ei tee," ütles Arumäe.
"Pealtnägija" pöördus kommentaari saamiseks nii otse kui pressiesindaja vahendusel Järviku poole, kuid Hiinas komandeeringus viibiv maaeluminister pole veel vastanud. Lähemalt kajastab sama teemat ka neljapäeva õhtul "Aktuaalne kaamera". Märkimisväärne on, et 2016. aastal esindas Urmas Arumäe kriminaalasjas minister Järviku poega, kes osales kakluses.
Korruptsioonivaba Eesti: rääkida võib ka võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest
"Aktuaalne kaamera" küsis arvamust Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikmelt Steven-Hristo Evestuselt, kes tutvus uudistesaate palvel kirjavahetusega.
"Esialgu jääb siit kõlama tõsine huvide konflikti kahtlus. Kuid kui rääkida karmimas keeles, siis võib rääkida ka võimalikust kuriteokahtlusest, raskest korruptsioonikuriteo kahtlusest, milleks on mõjuvõimuga kauplemine," kommenteeris Evestus.
"Antud juhul on selge see, et advokaat, kes kriminaalmenetluses osaleb, teenib tulu. Ja kui, advokaat kasutab ära oma mõjuvõimu ametiisiku, maaeluministri üle, et saavutada oma kliendile soodsamaid olukordi, siis võib teha järelduse, et tegemist on mõjuvõimuga kauplemise juhtumiga," ütles Evestus.
Professor: kogu advokaadibüroo oleks pidanud ettevõtjate kaitsmisest loobuma
Tartu ülikooli õigusprofessor Jaan Ginter leiab, et Arumäe tegevuses võib olla huvide konflikt.
Ginter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kahtluste ennetamiseks oleks pidanud ettevõtjate kaitsmisest loobuma terve Arumäe osalusega advokaadibüroo, mitte ainult ta ise.
"Mis mulle Arumäe puhul eriti ei meeldi, on see, et kuigi ta ise ütles, et ta näeb huvide konflikti ohtu ja taandub, siis sedasama funktsiooni jäi teostama tema enda advokaadibüroo teine vandeadvokaat," rääkis Ginter.
"Kui ta oleks tahtnud huvide konflikti võimalusest kaugemale minna, siis ilusam oleks olnud, kui ta oleks terve oma büroo sellest eemale hoidnud," lisas professor.
Kallas ähvardab Järvikut umbusaldusega
Reformierakond annab EKRE-le esmaspäevani aega, et kutsuda ametist tagasi maaeluminister Mart Järvik ning kui seda ei tehta, siis algatab erakond riigikogus allkirjade kogumise, et avaldada talle umbusaldusust, teatas erakonna esimees Kaja Kallas.
"ERR kirjutab, et maaeluministri nõunik Arumäe annab ministrile nõu, mis viib selleni, et minister ei aita mitte riiki, vaid hoopis tema nõunikust advokaadi kaitsealuseid. Seekord on lugu tõsine, sest ministri nõustajal on selge huvide konflikt ja riik peab sekkuma lausa kriminaalmenetlusega. Üks on selge - ei maaeluminister ega tema nõunik ei seisa selles loos riigi huvide eest, vaid tegelevad rahvakeeles öelduna sahkerdamisega," märkis Kallas ERR-ile saadetud kommentaaris.
Kallase hinnangul takistab minister oma nõunikuga sisuliselt õigusemõistmist, kui ta ei anna volitustele allkirju, et PRIA saaks Arumäe kaitsealuste kohtuasju ajada.
"Minister Järvik on juba kuid teadlik huvide konfliktist, kuid pole oma nõunikuga töösuhet lõpetanud. Võttes arvesse ka Mart Järviku äärmiselt kahtlast tegutsemist listeeriabakteri skandaalis, siis ei ole kahtlust, et selline minister ei saa ametis jätkata," märkis Kallas.
Reformierakond annab EKRE-le esmaspäevani aega, et kutsuda ametist tagasi maaeluminister Mart Järvik.
"Me ei pöördu teadlikult Jüri Ratase poole, sest sisulisi otsuseid teeb valitsuses perekond Helme. Juhul kui esmaspäevaks pole maaeluminister ametist lahkunud algatame Riigikogus allkirjade kogumise, et avaldada talle umbusaldusust," ütles Kallas.
Järvikut kutsus üles tagasi astuma ja sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar.
"Tegemist oleks tänase valitsuse esimese tõsiseltvõetava sammuga, mis Eesti maaelu edasi viib. Sotsiaaldemokraatide silmis kaotas Järvik igasuguses usalduse, kui ta järjekindlalt valetas ja vassis listeeriaskandaalis," ütles Saar.
"Täna said avalikuks tema uued patud, mis näitasid, et Järvik ei teeni Eesti riigi ja rahva huve, vaid on igati soosinud oma nõuniku korruptsiooniohtlikku tegevust, mis on viinud kriminaalasja algatamiseni," märkis Saar neljapäeva õhtul saadetud kommentaaris.
EKRE fraktsiooni nõuniku Aarne Mäe sõnul on Järviku tagasiastumisest vara rääkida. "Valitsus teeb oma tööd ja opositsioon teeb oma tööd ning täna ei hakka Järvik kindlasti tagasi astuma," ütles Mäe neljapäeva õhtul BNS-ile.