Täna avaldatud uuringust selgus, et riigikogu, erakondade ja erasektori roll mõjusate korruptsioonivastaste reformide algatamisel ja elluviimisel on nõrk, ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii hinnangul pidurdab riigikogu tegevust tahte puudus.
Uuringu kohaselt on üks suurimaist probleemidest, et korruptsiooni ennetamise seisukohalt tähtsad intsitutsioonid nagu riigikogu ja erakonnad ei täida oma rolli korrputsioonivastaste reformide algatamisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Riigikogu puhul on kindlasti küsimuseks teataval määral tahte puudus, sest enamjaolt küsimused, mis puudutavad korruptsiooni ja korruptsioonialast reguleerimist, puudutavad poliitikuid väga otseselt," nentis Asso Prii.
Poliitikute tahtepuudust näitab see, et korruptsiooni ennetamisele suunatud meetmetes on vajakajäämisi, näiteks on vastu võtmata riigikogu eetikakoodeks, korrastamata erakondade rahastamine ja lobi tegemise reeglid. Viimaseid on vaja, et teha vahet seadusandja lubatud ja lubamatul mõjutamisel.
Uuringu järgi on madal ka kohalike omavalitsuste ametnike ja poliitikute teadlikkus korruptsioonist.
"Väikeses vallas tegijad inimesed on nii ettevõtjad kui ka vallavolikogu liikmed. Ja paratamatult hakkavad ärihuvid ja isiklikud huvid siin põrkuma," nentis riigikontrolli peakontrolör Airi Mikli.
Tema sõnul ei peeta probleemiks, kuidas sel juhul käituda. Ka korruptsiooniohtlikke olukordi ei osata ära tunda ja vältida. Mikli märkis, et kohalikud omavalitsused pole valmis rakendama uut, täna vastu võetud korruptsioonivastast seadust ja võivad jänni jääda.
Allikas: ERR